200 miljonit sotsiaalsele kaitsele: Eestisse saabunud tööealistest Ukraina sõjapõgenikest ei käi pooled tööl

Tööealistest Ukraina sõjapõgenikest ei käi tööl iga teine ja tööl käijad teevad eeskätt lihttöid, töötades näiteks koristaja või köögiabilisena.

Tööealisi ajutise kaitsega Ukraina kodanikke viibis novembri keskel Eestis kokku ligi 26 500. Kui Eestis üldiselt on tööga hõivatud 69 protsenti tööealisest rahvastikust, siis sõjapõgenikest käis tööl 46 protsenti. Ka töötuid on nende hulgas rohkem – üldiselt on Eestis töötuid seitse protsenti, Ukraina sõjapõgenike seas aga 16 protsenti.

Mujal Euroopas on töötavate Ukraina sõjapõgenike osakaal veel väiksem.

Eesti valitsus on alates eelmise aasta algusest kulutanud Ukraina sõjapõgenike sotsiaalsele kaitsele ligi 200 miljonit eurot. Nii moodustasid Ukraina sõjapõgenikud eelmisel aastal 40 protsenti kõigist toimetulekutoetuse taotlejatest.

Kõige populaarsem amet oli oktoobri lõpus koristaja, kontori- või hotelliabiline. Neid töid tegi 1564 sõjapõgenikku. Populaarsuselt järgmised ametid olid köögiabiline, kokk, poemüüja ja pakkija.

Ukrainlased teevad töötukassa hinnangul lihttöid eelkõige seetõttu, et nad ei oska piisavalt eesti keelt või siis ei vasta nende Ukrainas saadud haridus Eesti nõuetele.

Eestis on ajutise kaitse alusel saadud kehtiva tähtajalise elamisloaga 35 796 Ukraina sõjapõgenikku (siseministeerium, 14.11 seisuga). Ajutise kaitse taotlusi on 14. novembri seisuga kokku registreeritud 49 840, ajutisest kaitsest loobumise taotlusi on registreeritud 6136. Eestisse sisenenud Ukraina kodanikest on 84 657 piiril öelnud, et plaanivad mingiks ajaks Eestisse jääda.

Allikas: ERR