Kirjanik Rein Raud tegi väga ootamatu, kuid üliolulise paljastuse – Isamaa valimiseelse, näiliselt rahvusliku poliitika taga on vaid soov EKRE-lt hääli ära korjata ja teda võimust eemal hoida.
“Isamaa on oma ajaloolises missioonis läbi kukkunud, sest Isamaa ülesanne kogu taasiseisvuse aja on olnud hoida tõelised natsid kapis – see on ebaõnnestunud,” ütles kirjanik Rein Raud Kuku raadio saates “Kaks ühes”.” Raud ütleb enesele aru andmata otse välja, et Isamaa ülesanne on olnud rahvuslikkuse teesklemine, et tegelikud rahvuslased võimule ei saaks.
See tähendab, et ka Isamaa rändepakti-vastasus, immigratsiooni tõrjumise loosungid ja kõik muu “isamaaline” on ainult “EKRE natside kapis hoidmise” nimel räägitud tühi loba, et Riigikogus ja valitsuses endist poliitikat jätkata – tuletagem meelde, et Isamaa on Riigikogus toetanud kõiki sisserändepiirangute leevendusi!
Ilmselt siis selgubki lähiajal, kas Isamaa läheb endist teed, paneb Reformierakonnaga leivad jällegi ühte kappi, unustab rändepakti ja hakkab taas sisserändele rohelist tuld vilgutama – see on ülimalt tõenäoline!
Edasi näitab Raud, et ta oskab kommenteerida vaid soojast kabinetist, käimata kordagi rahvuskonservatiivse mõttelaadiga inimestega kohtumas – muidu ei räägiks ta juba kulunud fraase sellest, et EKRE toetaja olevat pettunud ja kõrvale jäetud inimene, keda “populistlikul, hirmudele apelleerival seltskonnal on lihtne üles korjata.”
Raud oma piiratuses ei näe inimesi, kes tulid tõrvikurongkäigule saama ühtekuuluvustunnet, mis sotside ja teiste kartellierakondade vihaõhutuse tagajärjel on kadumas. Riiklikus poliitikas pettunud inimesi aga on EKRE valijate seas ehk tõesti – aga pettumus tuleneb sellest, kui eestlusest rääkivad poliitikud ajavad tegelikult venestavat või ülemaailmastavat poliitikat. Seal aga on EKRE järele minek teadlik valik.
Raua sõnul ei ole EKRE ei ole saanud mandaati kõige selle jaoks, mida ta on lubanud – EKRE olevat saanud hulga protestihääli, ent järgmisel korral võivat protestihääled minna ka kellelegi teisele. Taas täielik vale – EKRE-le ei antud hääli mitte saja lisanduva euro nimel, vaid just seetõttu, et erakond lubab suveräänse rahvusriigi taastamist. Need hääled, millest räägib Raud, läksid juba Eesti 200-le.
Raud leiab, et EKRE oleks valitsuses ebakompetentne ja erakonna lubadused väljamõeldised, mida polevat võimalik täita. Kahjuks ei too ta lahmides välja, millised konkreetsed lubadused neist Eesti elu ei parandaks, kuuludes ilmselt just nende inimeste hulka, kes arvavad, et ühe elu parandava asja elluviimiseks on asemele vaja maksu, mis teises kohas just vaesematel hinge kinni pigistab.
Raud nimetab EKRE liidrite sõnavõtte turusõimuks ja toob näited presidendi “sõimamisest voorimehe kombel”. Kirjanikuhärra on ilmselgelt poliitkorrektsel lainel ega märka, et Eestis ongi kätte jõudnud aeg, kus rahvas uinutatakse kõlavate sõnadega (mida teeb ka president) ning kuningatele saabki ainult ebaviisakalt öelda, et nad on alasti – las tõmbavad siis mingisugusegi hilbukese ümber, et ebasündsust varjata.
EKRE käitub just rahvalikul kombel – populistidele, valelike sõnade seadjatele ja ilkujatele tulebki näkku öelda, kes nad on. Poliitkorrektsus jäägu teistele, EKRE poliitikud ütlevadki välja, et miitingut segama tulnud Tarand on mölakas, mitte et “tema teod olid kaheldava väärtusega”, nagu Raud sõnastaks, kui ta veidigi provokaatori olemust tajuks.
Kahju, et Eestis läheb üha enam loomeinimesi Johannes Lauristini teed – ka tema nimetas ennast kirjanikuks, kuid oli esimene riigikukutaja 1940. aastal. Rein Raud on ka sama teed minemas.
Allikas: Postimees