29.09.2020
Mart Laar
Septembris, 26 aastat tagasi, kui Estonia reisilaev Läänemerel põhja läks, juhtis Eesti valitsust peaminister Mart Laar Isamaast, välisminister oli tol ajal sama erakonda esindav Jüri Luik, kes praegu on kaitseminister.
Pärast skandaalset augu avastamist Estonia vrakis, mille Rootsi filmigrupp on üles võtnud, on erinevad spekulatsioonid läinud taas liikvele, kuid senini pole meedias Mart Laar sõna võtnud ega saanud, just tal oleks selle asja kohta kindlasti mõndagi rääkida.
Paljude hinnangul on Mart Laar üks neist vähestest Eestis, kes teadis, mis laevaga tegelikult juhtus.
Ka EKRE esimees Martin Helme kirjutas täna sotsiaalmeedias, et Mart Laaril on aeg rääkida, mis ta teab. Rootsi võimudel samuti: „Miks tahtis Rootsi vraki kinni katta? Miks tehti maailmas pea pretsedenditu hauarahu lepe, millega keelati vrakile lähenemine? Kas selle pärast, et tegu oli hapuks läinud salaoperatsiooniga ja see suur väline objekt on nende sõjalaev?“
Küll aga aasta tagasi meenutas mitmekordne peaminister Mart Laar Estonia hukkumist. “Mina seda ei teadnud ja ma ei usu seda praegu ka,” vastas ta küsimusele, kas Estonial veeti sõjatehnikat.
“Minu tõde on see, mida ma tean uurimiskomisjoni raportist,” ütles Mart Laar. “Ma ei saa väita, et see oleks absoluutne tõde.” Ta meenutab, et 25 aastat tagasi tundus lihtsalt võimatu, et lihtsalt niisama, õnnetuse käigus läheb nii suur laev põhja.
Laar raius samas, et Eesti ei vedanud kindlasti Estonia pardal mingit sõjatehnikat, selliseks tegevuseks polnud ta luba andnud. “Ma ei tea, kas Rootsi midagi vedas või mitte,” pidas ta oluliseks lisada.
Sotsiaalmeedias on laialt levimas üleskutse „Mart Laar, hakka rääkima!“. Postituses seisab: „Kui keegi veel mäletab, siis Mart Laari koolitas välja Carl Bildt. Mart Laaril on Rootsiga väga isiklik side. Tegelikult võis käia kogu see reisilaeval keelatud relvavedu just Mardi isiklikul teadmisel ja juhtimisel. Ja just Mardil endal on isiklik huvi, et mingit uurimist ei toimuks. Mart Laar tuleks kohe ette võtta ja panna rääkima. Kui see leiab kinnitust, et see juhtum on Mardi hingel ja ta on varjanud seda 26 aastat, siis ei saa selline inimene jääda karistuseta. Rootslased ja soomlased tuleb seekord 100% uurimisest kõrvale jätta ja leida Eestist võimalikult õiged inimesed, et tõde välja selgitada.“
Vait on ka Rootsi ministrid. Ajaleht Aftonbladet püüdis eile terve päeva jooksul tabada kõiki toonaseid vastutavaid ministreid, kes langetasid otsuseid seoses parvlaev Estonia hukuga, ent ükski neist ei soovinud kommentaare jagada.
Moderaat Carl Bildt, kes oli Estonia uppumise ajal Rootsi peaminister, keeldus ajakirjanikele kommentaare värske avastuse osas jagamast, jäädes tabamatuks ka Delfile.
Veidi üle nädala pärast toonast laevakatastroofi Rootsi peaministriks saanud sotsiaaldemokraat Ingvar Carlsson keeldus samuti küsimustele vastamast, viidates erakonna pressiteenistuse vahendusel asjaolule, et ta figureerib viimasel ajal meedias “üha vähem ja vähem”.
Toonase valitsuse kommunikatsiooniminister Ines Uusman, kes seati 1994. aastal Estonia katastroofiga tegelemise eest otseselt vastutama ja otsustas ka vraki betooniga katmise üle (mida siiski hukkunute omaste laialdase vastuseisu tõttu ei tehtud), pole oma telefonile vastanud juba mitu päeva.
Arenguminister Mona Sahlin, kes tegeles Estonia hukku ja seda teemat puudutavate küsimustega hilisematel aastatel, sh 2004. aastal, kui endine tollitöötaja Lennart Henriksson paljastas, et parvlaeval veeti laevahuku eel salajast sõjatehnikat, keeldus samuti täna leidu kommentaarimast. Ka toonast sotsiaaldemokraadist valitsusjuhti Göran Perssoni pole õnnestunud meedial tabada.
Praegune Rootsi valitsus eesotsas sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfveniga ei ole peale eilehommikust pressiteadet täiendavaid kommentaare jaganud ning jättis ka Aftonbladeti küsimustele vastamata.
Rootsis on eilse uudise valguses kodanikuühiskond tagajalgadele tõusnud.
Isamaa poliitikud on ettevaatlikud. Justiitsministri Raivo Aegi sõnul on Rootsi dokumentaalsarjas avaldatavad kaadrid seninägemata vigastusest parvlaeva Estonia kerel piisavad, et alustada tehnilist uurimist, kuid lisab, et kindlasti tekitaks laeva sisenemine küsimuse, kas see on hauarahulepinguga kooskõlas „Rääkimata sellest, et mingeid asju laeva sees ümber tõstetakse — see ei tule üldse kõne allagi.”
Estonia hauarahu allkirjastanud toonase välisministri Jüri Luige sai Eesti Päevaleht õhtu eel siiski kätte. Praegune Isamaa kaitseminister Jüri Luik kinnitab, et toonasele valitsusele ei jäänud laevahuku uurimise juures midagi kripeldama.
Endine riigiprokurör, aastatel 2005-2009 valitsuse Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud Margus Kurm on kindel, et Estonia uurimisega käis asi üle eestlaste peade. Kurm viitas muuhulgas oma kahtlustest rääkides ka sellele, et väga kiiresti sõlmiti hauarahu kokkulepe – 1995. aasta veebruaris, samal ajal alles uurimiskomisjon töötas.
See sunnib küsima, kas rootslased toona tõesti survestasid Eestit hauarahu lepet nii kiiresti allkirjastama? „Mina küll mingisugust survestamist ei mäleta,” kinnitas Luik, kes Eesti valitsuse nimel hauarahuleppe allkirjastas.
Luik meenutas, et läbirääkimised nende teemade üle käisid toona tema mäletamist mööda valdavalt peaministrite tasemel.
Ühelgi valitsuse liikmel polnud põhjust ega asjatundmist uurimist veel kord üle kontrollida.
Rootsi filmitegija Henrik Evertsson sukeldus allveerobotiga Estonia vraki juurde ning avastas seni dokumenteerimata vigastuse laeva kerel. Avaldatud kaadritest on näha, et Estonia küljel on suur mõlk ning auk, mis on neli meetrit kõrge ja 1,2 meetrit lai.
Reisipraam Estonia uppus Läänemerel 28. septembril 1994. Hukkub 852 inimest, enamasti rootslased. Rootsi ajakirjandus süüdistas õnnetuses Eesti meremehi, kuid koheselt hakkasid levima spekulatsioonid plahvatusest või kokkupõrkest ja salajasest laadungist.