ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast” esinenud ettevõtja Olari Taal oskas rahvuslikult mõtlevatele kuulajatele kiiresti selgeks teha, et tema kaasosalusega riigireformi elluviimisel jääks rahvusriigist ainult pilpad järele.
Et Eesti rahvastik vananeb ja väheneb, tuleb Taali sõnul unustada populism ja vaadata ausalt silma sellele, kuidas seda probleemi leevendada, kuid tema valik on ilmselgelt sisseränne.
“Mina ei usu, et Põhjamaad võtavad migrante sisse vaid suurest inimarmastusest. See on seotud sellega, et ka 20 aasta pärast oleks neil töötegijaid rohkem kui ülapeetavaid. Selgelt ja otse välja öeldes, kui me täna ise ei vali, keda võtame, siis 30 aasta pärast tullakse ja meil polegi enam valikut,” paneb Taal oma kapitulantliku suhtumise paika, väites samas: “Riigireformi eesmärk on kindlustada, et Eesti riik kestaks ja kultuur säiliks.” Ühe hingetõmbega väljaöeldus on kohe leitav kisendav vastuolu — tööjõu sissevedu tähendab paraku demograafilise koosseisu muutumist põlisrahva kahjuks ja edasi juba eesti kultuuri väljatõrjumist.
Kõneleja justkui ei teaks ka Rootsi ja Saksamaa tausta, kus täiesti riiklikul tasemel võetakse sõna immigrantide vastuvõtmisest kui moraalsest kohustustest ja Feministide partei europarlamendi saadik on nõudnud immigratsioonivastaste organisatsioonide keelustamist. Samuti tunduvad talle täiesti teadmatud numbrid, mis näitavad, kui vähesed immigrantidest üldse tööle lähevad ja et vähegi kõlbulikud tööinimesed napsatakse Saksamaa poolt ära või lähevad teadlikult sinna. Või see, et Rootsi kavatseb immigrandivooluga hakkamasaamiseks maksukoormust tõsta, nagu väitis rahandusminister Magdalena Andersson hiljuti uudisteportaalile SVT.
Taal üritab tõestada, et ettevõtjad tegutsevad murest Eesti riigi saatuse pärast ja et neil pole omakasupüüdlikke eesmärke. “Mis puudutab ettevõtjate väidetavatesse huvidesse, siis need ajad on möödas, kui raha eest osteti huvisid,” põrutab Taal vastuseks Martin Helme kriitikale, nagu oleks ettevõtjate soov riigireformiga välja tulles see, et saada ise riigilt tellimusi või erastada mingeid riiklikke teenuseid.
Eesti kubiseb korruptsiooniskandaalidest, mille taga on tihti hankeõiguse endale “määrimine” ja ikka leidub keegi, kes väidab, et raha eest oma huvisid ei osteta! Olari Taal ütleb kord, et “kindlasti pole meie eesmärk see, et ettevõtlusele paremaid tingimusi luua”, olles eelnevalt väitnud “täna mõistavad kõik erakonnad, et valimislubaduste ellu viimiseks on vaja raha. Aga raha saab tulla vaid läbi ettevõtluse.” Väita, et ettevõtjad ei soovi endale paremaid tingimusi saada, võib vaid rumal võhik või demagoogiline küünik!
Olari Taal on olnud kahes valitsuse ministriks ning ühe Riigikogu koosseisus saadik — seega on tal, nagu paljudel teistelgi riigireformi algatajatel, olnud võimalusi riigi arenguid õiges suunas mõjutada ning seda kummastavam on, et nüüd ilmub ta välja kõiketeadja tarkusega, osates väidetavalt Eestile õiges suunas teed näidata. Ühes asjas võib talle siiski tänulik olla — nimelt selles, et ta näitas ära riigireformi algatuse sisutühjuse.
UU