14.07.2020
Pole näha, et sellest ühendusest mingitki kasu oleks tõusnud.
Peavoolumeedia on ühe uuringu kaudu saanud kondi hambusse ja pasundab nüüd sellest, kuidas EL-is elavad inimesed ja eriti eestlased tahtvat rohkem võimu Brüsselile anda. Kogu uuringu tulemust serveeritakse kui kasvavat toetust EL-ile võimu delegeerimiseks, kuigi maitse annavad uuringule ikkagi koroonakriis ja pandeemia.
Näiteks ERR teatab pretensioonikalt: “Neli viiendikku eestlastest soovib EL-ile kriisidega võitlemiseks rohkem võimu” ehk “suur enamus Eesti elanikest pooldab Euroopa Liidule suuremat otsustusõigust ning ligi pooled ka suuremat eelarvet, et võidelda kriisidega nagu praegune koroonaviirusest tingitud olukord.”
Seda, et Euroopa Liidul peaks olema rohkem volitusi kriisidega võitlemiseks, toetas täielikult 53 ning pigem toetas 28 protsenti vastanud Eesti elanikest, mis teeb kokku 81 protsenti, lisab ERR.
Nagu arvata võib, seostatakse mistahes positiivse tulemusega uuring kohe otsese toetusega Euroopa Liidule – kuigi praegusel juhul käib jutt pandeemiast tekkinud kriisiolukorra meetmetest, mis panevad kindlasti paljusid uskuma, et EL-i raha päästab paremini kui omal jõul toime tulek.
Huvitav oleks seejuures teada, kui paljud inimesed üldse teavad, et ka EL laenab toetuspaketi raha ning tagasi makstakse üheskoos, kusjuures eestimaalased võivad kinni maksta teiste hoolimatuse ja minnalaskmise, ning jääda kinni ühise tagasimaksmise kohustustesse?
Euroopa Liidu suuremat eelarvet pandeemia mõjudega toimetulekuks pooldas keskmiselt 56 protsenti EL-i elanikest ning 48 protsenti Eesti elanikest. Siin tundub, et suur osa inimestest siiski ei taha suurema eelarve jaoks ka ise ühiskassasse rohkem maksta.
Uuring jätkab: “Eestlased suhtuvad Euroopa Liidu keskmisest positiivsemalt ka meetmetesse, mida Euroopa Liit on koroonapandeemia ohjeldamiseks rakendanud. Väga rahul on EL-i tegevusega 15 protsenti ning üsna rahul 58 protsenti, EL-i keskmised näitajad on vastavalt 6 ja 43 protsenti. /…/ Samuti hindavad eestlased märksa positiivsemalt liikmesriikide-vahelist koostööd koroonaviirusega võitlemisel. Väga rahul on koostööga 9 protsenti ja üsna rahul 54 protsenti Eesti elanikest, EL-i keskmised on vastavalt 5 ja 34 protsenti.”
Vähemalt Uued Uudised suhtuvad skeptiliselt suurtesse vahedesse “väga rahul” ja “üsna rahul” vahel, mis paneb küsima, mida inimesed ikkagi tegelikult mõtlesid.
Uuringus on kasutatatud mitmust ehk sõnaühendit “kriisidega võitlemiseks”, kuigi jutt käib konkreetse pandeemia tagajärgedest – aga nii saab ju suure toetuse külge kleepida ka näiteks pagulaskriiside lahendamise delegeerimisele Brüsselile.
Lõpetuseks võrdleks kahte lauset: “Eestis tehti 11.- 29. juunini 488 veebiintervjuud” ja “Neli viiendikku eestlastest soovib EL-ile kriisidega võitlemiseks rohkem võimu”. Kas see suurusvahe pole ehk liiga ebaloomulik, et piiritut eurotruudust kuulutada? Ja kellega need intervjuud tehti? Oli see ikka läbilõige kogu ühiskonnast?
Loe ka Jaak Madison: Euroopa Liidule suurema õiguste andmiseks puudub ühiskonnas toetus