23.10.2020
Bolti-sugused ettevõtted unistavadki sellest, et Eesti oleks täis võõraid, kelle seast saaks oma töölisi valida, eestlusest ja eesti keelest on neil suva.
“Saates “Serviti” oli hiljuti külas praegune edukas ettevõtja ja Tehnikaülikooli endine õppejõud Andres Taklaja. Võrgustikus arendatud mõttevahetusest oleks tark üht-teist kõrva taha panna – avameelselt ja ausalt pole kirjeldatud mitte ainult üsna kurba kujunenud olukorda, vaid ka osutatud, kuidas võiks ja võib-olla peaks.
Bolt ja Wolt, BLM ja LGBT on kõik kellelegi vajalikud, kuid jõukust nemad paraku majja ei too, ei too ka kuskil avaldatud teadusartiklid, mis siin autoriteedi ja rahastuse allikaks.
Järgnevalt on kokku võetud tegelikult programm-tegevusjuhis, valmiskujul – olge lahke! Nii, et ikka võiks küsida küll – teadusraha, muidugi, kuid kuhu läheb?!
Andres Taklaja:
„Jaapani, Korea, Hiina tootmispõhise ühiskonna stiil oleks vaja olnud üle võtta juba ammu, siis kui vabanemisel loobuti Eestis tootmispõhisest ühiskonnast ja tööstusest. Eriti tuleks seda teha Eestis, kus peale vabanemist 29 aastat tagasi arvati, et nagu NL üritas jätta vahele kapitalismi ja hüpata kohe feodalismist kommunismi, nii “hüppasid” eestlased vabanemise järel tootmispõhist ühiskonda vahele jättes kohe teaduspõhisesse.
Tänaseks on selgunud, et teadustegevus on olnud väga kulukas ja produtseerinud jõukuse asemel artikleid. Pole Korea ja Hiina taolist kõrgtehnoloogilist tööstust, sealhulgas ka meditsiinivahendite tööstust. Tööstuse asemel on arendatud turismi, mis on nüüd käpuli ja vajab ise ülalpidamist, milleks raha riigile teenib tööstus. Kas kriisist suudetakse õppida ja vähemalt tagant järele tarkusest võtta tööstust olulisena?“
Mida meile pakutakse?!
„Äsjases strateegilises kavas TAIE 2035 oli üheks fookusvaldkonnaks pakutud tööstuse asemel “turism”, mis viimases versioonis siiski koos tööstusega välja jäi.
Kapitali ja kultuuri on siis mõtet jõukuse taotlemisel sillastada, kui kultuurina tajutav ühiskonna vaimne eneseteadvus sisaldab muuhulgas tootmist ja tootmiskultuuri.
Kõrgtehnoloogilise tööstusega jõukate tootmispõhiste maade kultuuri hulka kuulub ka kodumaine kaasaegne tehnoloogia, näiteks auto, mobiil, kosmoserakett arvuti jne. Kui turistina Koreas viibinud kadunud Jüri Aarma püüdis korealasele rääkida No-Kia anekdooti, siis ei võtnud korealane teda kuulma ja viis jutu mujale. Kia ja Samsung on nii tõsiselt Korea kultuuri osad, et omamaise kõrgtehnoloogilise tööstuseta vaese teadmistepõhise maa elanik ei tule selle pealegi, et ka tehas võib olla tehnikakultuurina uhkuse allikas.“
Suurima opositsioonipartei seisukoht on rakendusuuringute osas järgmine:
„…teadus peab jõudma majandusse – investeerime 200 miljonit rakendusuuringute keskuse loomiseks. Olemasolev rakendusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem ei toimi, sest puudu on ühendav lüli alusuuringute ja ettevõtluse vahel.
A.T: „Siit selgub, et nad pole muutnud 29 aastat tagasi vabanemisel võetud seisukohta teha teadust teaduse pärast ega ole ikka valmis TEEMASTAMA riiklikku teadusraha jõukuse tekkimiseks turul olevate bränditoote tehaste konkurentsivõime suurendamiseks. Küsimus pole ühendava lüli puuduses alusuuringute ja tehase vahel, vaid nii alusuuringute kui ka rakendusuuringute TEEMASTAMATUSES eesti ühiskonnale, majandusele ja tööstusele vajalike teemadega.
Rakendusuuringute keskusest pole abi, kui selles tehtav rakendusteadus ei saa teemasid kohaliku bränditoote tehase käest, kes on eksporditurul ja seega oskab hinnata, mida uurida, missuguse toote jaoks. Eestis pole riiklik teadusraha TEEMASTATUD kohaliku tööstuse poolt ja tehased on sunnitud ootama riiklikult rahastatava ülikooliteaduse käest armuande, et millal tuleb meie riiklikult rahastatavale hobiteadlasele ülikoolis pähe mõte leiutada midagi meie tehastele vajalikul teemal.“
“Ametnikkond ei suuda taibata, et jõukates tootmispõhistes maades toimub innovatsioon kahes suunas:
1. Turult uue teadusuurimuse poole, sinna üldjuhul jõudmata, sest müüdav toode saadakse tehases valmis maailmas juba tehtud teaduse tulemuste baasil enne, kui jõutakse vajaduseni teha uut teadusuurimust. Turult tehase tootearenduse ja rakendusuuringute poole. See suund hõlmab 95% innovatsioonitegevusest.
2. Teadlase juhuslikult avastatud loodusseadusel baseeruva leiutise arendamisel turul müüdavaks tooteks. See suund on 5% juhtudest, kuid need juhud on iga üks mõjusam.
Teine suund on harvad õnnestumised ja esimene suund on pidevad tegevused ja tööstuse arendamine ehk on vähem lototaolise õnnestumise iseloomuga, ja kui esimene suund toimib, siis ollakse valmis ka vastassuunas toimiva innovaatika lototaoliste suuremate avastuste tulemusi realiseerima, sest esimeses põhisuunas tegutsemise on arendatud tööstus piisavalt kõrgele tasemele.
Kahjuks tunnistatakse Eestis vaid teist suunda ehk siis turu poolt TEEMASTAMATA teaduse tegemist.
Jaapani, Korea, Hiina tootmispõhise ühiskonna stiil oleks vaja olnud üle võtta juba ammu, siis kui vabanemisel loobuti Eestis tootmispõhisest ühiskonnast ja tööstusest. Eriti tuleks seda teha Eestis, kus peale vabanemist 29 aastat tagasi arvati, et nagu CCCP üritas jätta vahele kapitalismi ja hüpata kohe feodalismist kommunismi, nii “hüppasid” eestlased vabanemise järel tootmispõhist ühiskonda vahele jättes kohe teaduspõhisesse.
Tänaseks on selgunud, et teadustegevus on olnud väga kulukas ja produtseerinud jõukuse asemel artikleid. Pole Korea ja Hiina taolist kõrgtehnoloogilist tööstust, sealhulgas ka meditsiinivahendite tööstust. Tööstuse asemel on arendatud turismi, mis on nüüd maoli ja vajab ise ülal pidamist, milleks raha riigile teenib tööstus. Kas kriisist suudetakse õppida ja vähemalt tagant järele tarkusest võtta tööstust olulisena?
Äsjases strateegilises kavas TAIE 2035 oli üheks fookusvaldkonnaks pakutud tööstuse asemel “turism”, mis viimases versioonis siiski koos tööstusega välja jäi.
Kui üheksakümnendate aastate alguses sai huvi tuntud, et millal me ükskord hakkame oma kõrgtehnoloogilisi tehaseid tahtma ja ehitama, siis vastus tuli teadusfunktsionäridelt, et see on võimatu, sest iga kõrgtehnoloogilise tehase ehitamise eel on vaja 20 aastat sellel erialal fundamentaalteadust teha, nagu seda poleks seni igal erialal maailmas juba küllalt palju tehtud.
Õnneks ei uskunud Soome ettevõtjad seda juttu ja püstitasid 90-ndatel Eestisse kohe Elcoteqi tehase ja JOT tehase ning tehaseid püstitati välismaalaste poolt ka muudel aladel, sest me olime vabaks saades valinud jõukaks ka targaks tegeva tootmispõhise ühiskonna asemele vaeseks ja mittetargaks jätva teadmistepõhise ühiskonna ning tootmine polnud siis eestlase jaoks pop. Välismaalased ei toonud siia odavpalgamaale loomulikult tehaseid täielikult, vaid tehase suurima käsitöö mahu ja madalaima lisandväärtusega lülid, koostetsehhid.
Väliskapitali sissemeelitamisega oleme ennast mänginud madalapalgaliste mudaliigasse. Tehaseomanik ei vii odavpalgamaale kogu oma tehast, vaid selle kõige väiksema lisandväärtusega lüli, koostetehase, õigemini koostetsehhi. Rasvasemad osad jätab kodumaale.
Eesti pole taibanud tahta omamaiseid tehaseid, vaid on ülepüüdlikult moosinud välisomanikuga ettevõtteid siia tulema. Tulemuseks ongi olematute omamaiste omanikega tehaste ja samas peamiselt välisomanikuga koostetehaste riik. Koostetehase kasumimarginal on nii väike, et selles ongi peamised mured palk ja maksud. Algul tulevad odavapalgamaale koti- ja padjavabarikud. Kui palk kasvab, siis liiguvad kotiõmblemise manufaktuurid edasi ja nende asemel tulevad koostetehased.
Koostetehaste aeg sõltub sellest, kui ruttu kasvavad palgad veelgi odavama palga maades. Kui riik panustab vaid välisinvesteeringute saamiseks ega taipa luua ka omamaiseid tehaseid, kus on kogu tootmisahel, s.t. ka tootmise rasvasemad osad, kuni tootearenduseni ja müügini välja, siis jäädaksegi madalapalgalisse mudaliigasse, kus tootearenduse ja tehnoloogia uuenduse asemel tegeletakse maksude ja miinimumpalga probleemidega.
OECD teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni direktoraadi juhataja, vanemökonomisti Koen De Backeri sõnul muudab robotite kasutusele võtt üleilmseid väärtusahelaid põhjalikult. Ta näitas seminaril MKM-is graafikut, millel oli odavpalgamaadesse viidud koostetsehhide poolt lisatud väärtus ja see graafik langes alates 2012. See tähendab, et robotite kasutusele võtt koostetöös vähendab kõrgepalgalises arenenud riigis toimiva ematehase vajadust viia suurima käsitöömahuga ja väikseima lisandväärtusega koostetsehh odavpalgamaale.
See robotite toodud muutus koostetöös on määravaks teguriks koostetsehhi paigutumisel ega ole määratud Trumpi kapriisiga tuua Hiinasse viidud koostetöö USA-sse tagasi. (Antud kontekstis näiteks Eesti ja Skandinaavia olukord tootmisahela jaotamisel. Ericssoni siinse koostetsehhi käive käis 1,3 miljardi peal äsja ja on nüüd 0,61 miljardit)
Kahjuks pole eestlased piisavalt tugevalt soovinud oma bränditoote tehaseid.
On rõhutatud riikliku teadusrahastuse suurendamise vajadust. Enne, kui teadusraha suurendada, peaks korrastama senist riikliku teadusraha jaotamise struktuuri nii, et kogu raha ei läheks teemadele, mis pole Eesti majandusega seotud, vaid suurem osa akadeemilisest teadusest tehtaks akadeemilise eelluurena teemadel, millel Eesti juba teenib ekspordiraha ehk peamiselt tööstussektorite tehaste tootearenduse perspektiivsetel teemadel.
Nagu eelpool mainitud, saab Apple mobiilide koostetehas Hiinas 10% sellest tulust, mis teenib USA firma Apple oma toodete müügist. Hiina koostetehase moderniseerimisse võib väga palju panustada, sellele vaatamata Apple pole nõus talle üle 10% oma tulust maksma.
On viimane aeg Eestis hakata soovima omamaiseid bränditehaseid ja suurt tulu. See tähendab muuta tööstuse struktuuri. Seni on aga kahjuks taibatud soovida vaid olemas olevate koostetehaste efektiivsuse suurendamist, s.t. pusitud 10%-se koostetöö klaaslae all.”
Andres Raid, ajakirjanik
