27.10.2020
Allkirjastamine.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem allkirjastas eile õhtul virtuaalselt ühisdeklaratsiooni ITU (International Telecommunication Union), Diali (Digital Impact Alliance), BMZ (Saksamaa Majanduskoostöö ja Arenguministeerium) ja Eesti välisministeeriumi vahel, mis võimaldab alustada rahvusvahelist koostööd digiriigi ehitusblokkide standardiseerimise projektis.
„Oleme käesoleva koroonakriisi käigus näinud ja kogenud, milliseid eeliseid digitaalne infrastruktuur ja digiriigi lahendused meile loovad ja kuidas need aitavad tagada ühiskonna igapäevaelu toimimise. Kuid meil on siin ka selge eelis – oleme oma digiriiki ehitanud nüüdseks juba 20 aastat. Täna ei ole aga kellelgi enam aega 20 aastat digiühiskonna ehitamisele kulutada ning seetõttu on tänane koostöökokkulepe eriti oluline – Eesti kaasabil saame luua e-valitsemise süsteemi, mis on kättesaadav kõigile,“ rääkis Raul Siem.
Minister rõhutas, et enne kui kusagil on võimalik digiriiki üles ehitama hakata ja sealhulgas müüa Eesti lahendusi, on vajalik, et oleks olemas baasregistrid ja infrastruktuur, mille najale saab X-teed ja erinevaid süsteeme peale ehitada. „X-teel põhinev e-valitsemise süsteem on digitaalsete ühiskondade tulevik ja meil on hea meel oma õppetunde ja kogemusi selleks vajalike ehitusplokkide loomisel jagada.“
Digiriigi ehitusplokkide standardiseerimise projekti eesmärgiks on esiteks defineerida, mis jupid on digiriigi puhul esmavajalikud baasinfrastruktuuri loomiseks ning seejärel luua standardiseeritud ja omavahel sobituvad plokid, mida eelkõige arenguriigid saaksid hiljem kasutada oma digiriigi üles ehitamiseks.
Lisaks standardiseeritud digiriigi ehitusplokkidele luuakse projekti käigus ka demoplatvorm, kus digiriigist huvitatud valitsused saavad erinevaid plokke kombineerida ja proovida, mis sobiks nende riigi konteksti kõige paremini.
Projekti kontseptsioon sarnaneb Eesti X-tee süsteemi loomisega ning seisneb standardiseeritud digiriigi plokkide arendamises, mida saaks siis ükskõik millisesse riiki skaleerida. „Tegemist on projektiga, kus Eesti ettevõtted on kaasatud juba arendusse, kuid pikemas plaanis võib tegu olla suure ekspordivõimalusega, mis võiks Eesti ettevõtjatele tulevikus ka reaalseid lepinguvõimalusi pakkuda,“ märkis Siem. (MKM)