31.10.2020
Gurmee
Mõnel avaliku elu tegelasel pole midagi öelda inimeste heaolu kohta. Talle ei lähe korda ei majandus, haridus, korrakaitse, tervishoid ega rahva saatus üldisemas plaanis. Küll aga on ta valmis pidama kurjakuulutavaid kõnesid väärtuste kaitsmise teemal.
On kusagil paika pandud väärtused, võideldakse väärtuste nimel, maailma ohustab väärtuskonflikt, euroopalikud väärtused on ohus, reedetakse väärtusi, rünnatakse väärtusi. Kõik relvile, et taeva alla kukkumist ära hoida!
Väärtus on tänapäeva poliitvaidlustes sama kõva valuuta nagu kiriku poolt kivisse raiutud dogma keskajal. Väärtus lihtsalt on ja kes selles kahelda söandab, väärib nuhtlemist seaduse kogu rangusega. Kuni Hea Uue Ilma normid veel tuleriita ja rattale tõmbamist ei soosi, siis vähemalt saab hereetiku sotsiaalmeedia paberipurustajast läbi lasta ning massimeedia lihahaamriga kenasti pehmeks taguda.
Aga vaatame rahulikult, kuni seadusandlus seda võimaldab, mis imeasi see väärtus selline on.
Väärtuse mõiste puhul peaksime silmas pidama kaht asjaolu. Esiteks, väärtus ei eksisteeri kunagi omaette. Väärtuse mõiste on suhteline nagu protsentarvutuse tulemus. Teiseks, väärtus on alati osapoolte kokkulepe. Väljaspool kokkuleppeid kaotab väärtus oma sisu. Kas kokkulepe on vabatahtlik või sunniviisiline, on omaette küsimus.
Väärtuse suhtelisuse kohta võib lihtsaid näiteid tuua. Näiteks kulla väärtus. Kuld on ju universaalne väärtuse mõõt, nagu me kõik teame. Aga kuivas kõrbes, kus ühel inimesel on veepudel, teisel kullakang – kumb on väärtuslikum? Kontekst on teine, väärtus on teine. Lisa ühe või teise osalise vöö vahele laetud püstol ning jälle on väärtushinnangutes arenguid märgata.
Samamoodi peab väärtustest rääkimise korral alati vaatama seda, kelle arvates ja mis kontekstis mingi asi väärtuslik on.
Võtame või tuntud hüperbooli, et miljon kärbest ei saa eksida – lehmakook on väärt toidukraam. Atsakam kärbes on nõus päevade kaupa pinisema teemal sõnnik kui väärtus. See aga ei tähenda, et inimene peaks lehmakoogi gurmeerestorani menüüsse lisama. Inimeste ja kärbeste väärtushinnangud selles osas ei kattu. Porilaste ja inimeste vahel valitseb väärtuskonflikt.
Ja tore on, et valitseb. Mina küll gurmeerestorani minna ei tahaks, kui seal porikärbeste väärtusi au sees hoitakse. Nende väärtused ei pruugi meie väärtused olla.
Väärtushinnangute puhul on tõeline väärtus mitte enda hinnangu ainuõigena esitamine, vaid rahulik teatavaks võtmine, et väärtused on erinevad, nad võivadki erinevad olla ja kuni kellelegi ebasobivaid väärtusi peale suruma ei hakata, on kõik normis.
Nüüd jõuame oma entomoloogiliselt uitrännakult tagasi tänapäeva Eestisse.
Staarsallijad teatavad vastuvaidlemist mittesallival toonil, et peame osade inimeste suu kinni toppima, kuna nad ohustavad euroopalikke väärtusi.
Kui aga kiuslikult uurima hakata, mida need ohustatud väärtused täpsemalt sisaldavad? Vastumeeli antud vastuseks on udutamine nõrgemate kaitsmisest, vähemuste õigustest, kõigi võrdsusest, ühepunktilisest põhiseadusest ja… ega rohkem öelda olegi. Kui tüütu urgitseja ei taandu, siis kruvitakse hääletoon paar astet käredamaks ja minnakse loosungitega uuele ringile.
On väärtus kui dogma ja selle käepide on kindlalt ühe osapoole pihus. Ülejäänute osaks on nuia väe ees kaela painutada või põrmu paisatud saada. Lihtsad ja selged valikud. Küsimusi esitada või kahelda? Ei. See on keelatud.
Õnneks, kuni seadusandlus seda võimaldab, on väärtused veel suhtelised ja kokkuleppelised. Seega võime selja sirgu ajada ja küsida: miks me peaksime teie väärtustele alluma? Teie väärtused ei ole automaatselt meie väärtused. Kui teie väärtused meile ei sobi, kui te isegi ei suuda selgelt lahti seletada, mida need väärtused sisaldavad, siis me ei kavatse neile alluda. Ja meil on õigus võidelda selle nimel, et miljoni kärbse väärtusruumi ei saaks meile mitte kunagi ei petukauba ega jõuga peale suruda.
Karl-Olaf Rääk