12.11.2020
Uute ministrite äraarvamine on ajakirjanike “Selgeltnägijate tuleproov”.
Eesti meediamaastiku mandumine on reaalsus ja see peegeldub ka nende kesistes suhetes teatud poliitiliste jõududega, mis on ajakirjandusest omakorda teinud “selgeltnägijate tuleproovi”.
Kui mõni minister taandub, tahab iga väljaanne olla esimene, kes uue kandidaadi nime avaldab. Paraku ei taha poliitikud ja erakonnad teatud põhjustel seda teha, ning eriti EKRE väldib sel kombel võimalust, et meedia uue kandidaadi enne ametisse astumist sõelapõhjaks laseb.
Sest just seda ajakirjandus oma pahatahtlikkuses teeb – meediahüäänid tormavad kohe guugeldama, karistusregistreid uurima, varasemat elu läbi hekseldama ja nii edasi, et vaid midagi kompromiteerivat leida.
Rahvuskonservatiividel pole peavoolumeedia vastu usaldust ja seetõttu asuvad nood mängima äraarvamismängu. Avalikkusele mängitakse välja need, keda peetakse ise mingil põhjusel reaalseteks kandidaatideks või siis provotseeritakse sel moel kas ümberlükkamisele või kinnitamisele.
Delfi ladus söödana suvaliselt ritta Kert Kingo, Alar Lanemani, Leo Kunnase ja Kersti Krachti – ehk näkkab? Kuigi võiks ise aimata, et näiteks Kert Kingo vaevalt enam sellist meediasoppa enda kaela tahab, nagu ta väliskaubandus- ja IT-ministriks olles tunda sai. Siis pakkus EPL välja Leo Kunnase ja Mark Majorovi.
Nii jätkubki meedias selgeltnägijate tuleproov, mis võinuks ka olemata olla, kui ajakirjanikud oleks veidigi inimlikumad. Praegu aga maksab vanarahva ütlus: “Kuidas koer külale, nii küla koerale!” Täpsemalt on asi usalduses puuduses ajakirjanike vastu.
Tänapäevasest meediatööst annab aimu BNS-i vahendatud STT uudis: Washington Posti küsitletud anonüümsete valitsusallikate sõnul on Trump hakanud privaatselt rääkima valimiskaotuse aktsepteerimisest ning vihjanud ka võimalusele kandideerida uuesti 2024. aasta presidendivalimistel.
Esiteks näitab see, et ajakirjanikud kasutavad lugejale teadmata taustaga anonüümseid allikaid. Teiseks lähtutakse vihjetest privaatses ruumis, mis muudab info umbmääraseks. Kolmandaks jõuab see info lugejani 3-4-kordse vahendusena. See ei luba teavet usaldusväärseks pidada.