10.06.2016
281H
Euroopa Liidus on saavutatud uus tase. Välja on mõeldud tolerantsuse direktiiv, mis saadetakse üsna pea iga liikmesriigi parlamendile kinnitamiseks. Isegi NSV Liidu aegne kommunismiehitaja moraalikoodeks kahvatub selle dokumendi kõrval. Nõukogude ajal oli raudne eesriie, sügav vaesus ning demokraatia puudumine, kuid polnud nii suurt ebavõrdsust, samuti massimigratsiooni Aafrikast ja Araabia maadest. Seega on praegune olukord kordades hullem, kuigi totruse aste sama. Lisaks raskele elule Ida-Euroopa maades, kus madalad palgad, tööpuudus ja toimetulekuraskused peame nüüd suud kinni panema ja hakkama ülistama sissevalguvaid kolmanda maailma tööpõlguritest seksinäljas immigrante, homoseksuaale, feministe ja meie valitsejaid. Ülima demokraatia sildi all üritatakse aga kehtestada ideoloogiline diktatuur nagu nõukogude ajal, kus kehva elu üle ei tohtinud keegi kurta, vaid pidi seda kiitma ja head nägu tegema. Niimoodi saabuvatki Euroopa “tarkpeade” arvates suur multirassiline, multikultuuriline, multietniline, homoseksuaalne ja multiperversne, sootu õnn kogu Euroopa pinnale. Rahvusriigid kui tõsine takistus sel teel kõrvaldatakse. Euroutoopia aga ei toimi sellegipoolest, kuna temasse on eos programmeeritud igavene ja ennasthävitav vastuolu lääneliku ultraliberaalsuse ja sissetungivate kolmanda maailma elujõulisemate rahvaste arhailiste tavade, usu ja kultuuri vahel ning viimased lihtsalt hävitavad esimese kui nõrgema. Statuudi rakendamise tagajärgede peale (s.o. Euroopa kultuuri ja rahvaste kadu) selle autorid paraku mõelda ei viitsi. Veenduge statuudi totruses ise…
Statuut Euroopa tolerantsuse edendamise kohta
Osa 1.
Käesolevas statuudis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „Grupp“ tähendab inimeste hulka, kellel on ühine rassiline või kultuuriline taust, etniline päritolu või ühised usulised tõekspidamised või ühine keel, ühesugune sooline identiteet või mõni muu neid ühendav sarnane tunnus.
b) „Grupi vastu suunatud laim“ tähendab avalikkuses tehtavaid halvustavaid kommentaare, mis on suunatud grupi vastu, nagu see on defineeritud punktis (a) – või grupi liikme vastu – eesmärgiga õhutada vägivalda, laimata gruppi, naeruvääristada gruppi või suunata grupi vastu valesüüdistusi.
c) „Vihakuritegu“ tähendab igasugust isiku- või varavastast kuriteosündmust, mille sihtmärgiks on ohvriks valitud isiku tegelik või eeldatav kuulumine (või soetus) mingisse gruppi, nagu see on defineeritud punktis (a).
d) „Sallivus“ tähendab eriilmeliste gruppide, nagu see on defineeritud punktis (a), erisuguse identiteedi väljendamise, säilitamise ja arendamise austamist ja heakskiitmist. Antud definitsioon suhtub eelarvamusteta eriilmeliste gruppide kooseksisteerimise võimalusse ühiskonnas.
Osa 2.
Käesolev statuut sätestab:
a) Edendada ühiskonnas sallivust, nõrgestamata sellega ühiskonda koos hoidvaid sidemeid.
b) Edendada erinevate ühiskondade vahelist sallivust.
c) Tõkestada vihakuritegusid, nagu see on defineeritud punktis 1 c
d) Mõista hukka igasugused sallimatuse ilmingud, mis on kallutatud, fanaatilised ja eelarvamuslikud.
e) Astuda konkreetseid samme võitluses sallimatusega, seda eriti eesmärgiga elimineerida rassism, rassilised eelarvamused, etniline diskrimineerimine, religioosne sallimatus, totalitaarsed ideoloogiad, ksenofoobia, antisemitism, anti-feminism ja homofoobia.
Osa 3.
Õigus tolerantsusele peab olema garanteeritud kõikidele gruppidele, seda eriti seoses kasutada õigusi, mis on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis.
Osa 4. Piirangud:
Osas 3 tagatud õigustele võib kohaldada järgmisi piiranguid ja vajadusel rakendatakse neid demokraatlikule ühiskonnale proportsionaalsel viisil.
a) Riiklik ja rahvusvaheline julgeolek b) Avalik kord c) Avalik poliitika d) Avalik moraal e) Rahva tervis
f) Teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse
Osa 5. Migrandid:
a) Tolerantsus (nii nagu see on defineeritud osas 1 (d)), peab olema garanteeritud kõigi gruppide suhtes, olgu siis tegemist kas pikaajaliselt juurdunud ühiskondlikke gruppidega või hiljuti moodustatud gruppidega, mis on tekkinud migratsiooni tulemusena teistest riikidest.
b) Migrandid teistest riikides peavad omakorda pidama kinni erinevate gruppide kooseksisteerimise printsiibist ühiskonnas.
c) Juhul kui teisest riigist saabunud migrant, kes on lubatud Riigi territooriumile, kuid kellele ei ole antud kodakondsust, ei soovi ilmselgelt täita erinevate gruppide ühiskonnas kooseksisteerimise printsiipi, võib seda isikut oodata riigist väljasaatmine (kohaldamiseks vastavalt rahvusvahelistele seadustele).
Osa 6. Rakendamine:
Selleks, et tagada käesoleva statuudi rakendamine, peab valitsus:
a) Suhtuma vastutusega haavatavate ja ebasoodsas olukorras olevate gruppide erikaitsesse.
b) Looma spetsiaalse administratiivse üksuse, et korraldada käesoleva statuudi rakendamine, seda suhtudes eelarvamusteta olemasolevatesse kontrollimehhanismidesse.
c) Looma sõltumatu asutusena tolerantsuse järelevalve komisjoni – mis koosneb väljaspool avalikku teenust tegutsevatest sõltumatutest isikutest –, ja millel on volitused tegeleda tolerantsuse edendamisega.
Komisjonil on õigus:
a) Anda välja üldisi suuniseid ja konkreetseid soovitusi vastavate meetmete kohaldamiseks
b) Avaldada arvamust selle kohta, mil määral on käesolevat statuuti ellu rakendatud.
c) Levitada vastavaid suuniseid, soovitusi ja seisukohti meedia ning teiste kanalite kaudu.
d) Edendada rahvusvahelist koostööd sarnaste asutustega teistes riikides.
Osa 7. Kriminaalkaristus:
Järgmised tegevused loetakse kuriteoks ja need on karistatavad raskendavatel asjaoludel:
a) Vihakuritegu, nagu see on defineeritud osas 1(c)
b) Vägivalla õhutamine grupi, nagu see on defineeritud osas 1(a), vastu.
c) Grupi vastu suunatud laim, nagu see on defineeritud osas 1(b).
d) Totalitaarsete ideoloogiate, ksenofoobia või antisemitismi ühene heakskiit.
e) Holokausti avalik eitamine või eitamise avalik heakskiit.
f) Ükskõik millise teise rahvusvahelise kriminaalkohtu või –kriminaaltribunali poolt genotsiidiks tunnistatud kuriteo avalik heakskiit või eitamine.
Noored, kes on mõistetud süüdi mõnes kuriteos, mis on loetletud lõikes (a), peavad tegema läbi rehabilitatsiooniprogrammi, mis on koostatud kujundama sallivust.
Lõikes (a) loetletud kuritegusid ei käsitleta väljaandmise seisukohalt poliitilise süüteona.
Lõikes (a) loetletud kuritegude ohvritel on õiguslik alus esitada süüteo täideviija vastu hagi ja õigus saada hüvitist.
Lõikes (a) loetletud kuritegude ohvritel on õigus saada tasuta õigusabi, olenemata ohvri majanduslikust seisundist.
Valitsus peab tagama, et:
a) Kooliprogrammidesse, nooremast astmest kuni vanema astmeni, viiakse sisse õppeained, mis aitaksid õpilastel aktsepteerida mitmekesisust ning mis edendaksid salliva õhkkonna loomist teistsuguste kultuuride ja omaduste suhtes.
b) Sarnased kursused tuleb lisada ka sõjaväelaste ja õiguskaitseorganite täiendkoolitusprogrammidesse.
c) Täienduskursused ja sallivuse teadlikkust tõstvad kursused tuleb muuta kättesaadavaks erinevatele ühiskonnakihtidele, keskendudes ametialastele rühmadele.
d) Sallivuse teadlikkuse tõstmise kursuste õppematerjalid (k.a õppekavad) koostab haridusamet, et need vastaksid nõudmistele.
e) Koolituste läbiviijad läbivad omakorda koolituse koolitajatele, mis valmistab neid ette sallivuse teadlikkuse tõstmise kursuste läbiviimiseks teistele.
f) Haridusamet peab tagama, et tavakursuste õppematerjalid ei sisalda mingeid vihjeid ega sildistamist ükskõik millise osas 1(a) defineeritud grupi vastu.
g) Soovitav on toota sallivuse õhkkonda edendavaid raamatuid, näidendeid, ajalehe- ja ajakirjaartikleid, filme ja teleprogramme, mida omalt poolt toetab rahaliselt valitsus.
Osa 9. Massimeedia:
a) Valitsus peab tagama, et avalik-õiguslik meedia (televisioon ja raadio) eraldab oma programmides ettenähtud mahus eetriaega salliva õhkkonna edendamiseks.
b) Valitsus julgustab eraomanduses olevat massimeediat (k.a kirjutavat pressi) aitama kaasa salliva õhkkonna edendamisele.
c) Valitsus julgustab massimeediat (nii avalik-õiguslikku kui ka erameediat) võtma vastu eetikakoodeksit, mis ennetab sallimatuse levikut ja mille täitmist jälgib ajakirjanduseetika nõunik.
“Suurepärase”stauudi on koostanud: Euroopa Tolerantsuse ja Sallivuse Nõukogu egiidi all– ekspertide grupp: Yoram Dinstein (esimees), Ugo Genesio, Rein Mȕllerson (NB! Eesti), Daniel Thȕrer ja Rȕdiger Wolfrum.
Nimetatud “geniaalne” sovjetlik direktiiv töötati välja 2009-2014, eks nüüd siis on aeg seda aina otsustavamalt ellu viima hakata. Ehk saavad paljud inimesed nüüd aru ka sellest, miks meie peavoolupoliitikud ja -meedia just sellised on nagu nad on, püütakse ju erilise innuga Brüsselile meelepärane olla mõtelmata oma rahvale ja muudele asjadele. Immigrantide suurpealetung 2015 on seda tuhinat küll mõnevõrra jahutanud juba varem mainitud vastuolu tõttu, kuid siiski…
Tutvu statuudi inglise keelse täistekstiga SIIN:
Tõlkinud: Triin van Doorslaer
UU