Arvo Aller: “Konkurentsis püsimise eeltingimuseks on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus”

Täna Riigikogus olnud arutlusel „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ ütles maaeluminister Arvo Aller (EKRE), et visiooni kohaselt on hea mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlust nii kodu- kui ka välisturgudel.

Arvo Aller: „Põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toiduainetööstus ja toidukultuur on kogu Eesti elanikkonda ja territooriumi hõlmavad valdkonnad, millel oli, on oluline osa Eesti maa- ja rannarahva ajaloolises identiteedis ning inimeste heaolu ja elukeskkonna, sealhulgas Eesti maastike kujundamises. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ehk PõKa eelnõu on koostatud üle kolme aasta. Eelnõu sai algatatud 8. detsembril 2018 ja see on olnud viie ministri poliitilisel juhtimisel. Eelnõu, arengukava seob kokku üle 30 seni eraldi olnud arengudokumendi.

PõKa koostamises on osalenud üle 500 oma ala asjatundja ja enam kui 150 esindusorganisatsiooni ning mul on au teile esitada ülevaade sellest arengukavast. PõKa 2030 koosloomes sõnastatud visioon on: Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. See lõimib meie soovitud tulevikupildis kestliku toidutootmise ja toimiva maaelu seosed. Üht ei ole ilma teiseta.

Visiooni kohaselt on hea mainega Eesti toidul aastal 2030 nõudlust nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest. Hea maaelu iseloomustab atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, kus on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd ning tegutsevad ühtehoidvad aktiivsed kogukonnad. Seetõttu on aastal 2030 elu maal väärtustatud, arenenud ja jõukas ning seal on ruumi nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse.

PõKa visiooni elluviimiseks sõnastati mõõdetav üldeesmärk. Selleks oli: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.

Üldeesmärgi saavutamiseks peab põllumajandus- ja kalandussektori ning toidutööstuse toodang olema väga hea kvaliteediga, uuenduslik ning toodetud keskkonnasõbralikult. Selleks on tarvis rohkem koostööd nii valdkondade sees kui ka eri sektorite vahel ning tuleb rakendada uusimaid teadmustulemusi ja parimaid tehnoloogiaid.

Arengukaval on kaks alaeesmärki. Esimene alaeesmärk: tark ja kestlik maaelu, põllumajandus, toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Selle saavutamiseks on seatud seitse lõimuvat tegevussuunda, sealhulgas põllumajanduskeskkond, taimetervis, loomatervis ja loomade heaolu, toiduohutus, kvaliteetsed sisendid põllumajanduses, põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine, maa- ja rannapiirkonna areng ning teadusinnovatsioon ja teadmussiire. Teine alaeesmärk: kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise, hõlmab kestliku kalanduse ja vesiviljeluse tegevussuunda. Arengukava eesmärgid ja tegevussuunad arvestavad nii kestliku arengu kui ka kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise vajadustega. Horisontaalsed arenguteemad on biomajandus, eksport, elu- ja looduskeskkond ning maapiirkonna terviklik areng.

PõKa 2030 eesmärkide täitmisesse panustab ka erasektor oma valdkondlike arengukavategevustega. Kaheksa tegevussuuna kaudu aitab PõKa 2030 lõimida riigi eelarvestrateegia raamistikus ligi 30 seni eraldiseisnud valdkonna arengukava eesmärke ja ühtlasi toetab PõKa 2030 oma valdkondades ja hajaasustusega piirkondades riigi keskse strateegia “Eesti 2035” ja ÜRO tippkohtumisel vastuvõetud tegevuskava “Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030” ning Eesti säästva arengukava strateegia “Säästev Eesti 21″ selliste eesmärkide saavutamist nagu majanduslik toimetulek, toiduga kindlustatus, tervis ja heaolu, säästev tootmine ja tarbimine, ookeanid ja mereressursid, maa ökosüsteemid ning Eesti kultuuriruumi elujõulisus.

Arengukava on Euroopa Liidu ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika programmperioodi 2021–27 planeerimise aluseks Eestis ning aitab ühtlasi ellu viia Euroopa roheleppe meetmeid, talust taldrikule eesmärki liikuda Euroopa Liidus tervislikuma ja kestlikuma toidusüsteemi suunas. PõKa üldeesmärgi saavutamiseks peavad põllumajandus- ja kalandussektor muutuma. Need sektorid ei hõlma ainult toitu, vaid põllumajanduse, kalanduse ja vesiviljeluse ja biomajanduse sekundaarsektorite tooteid ja teenuseid laiemalt.

Globaalses konkurentsis püsimise eeltingimuseks on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus. Tarvis on teha rohkem koostööd, sealhulgas erinevate sektorite vahel, kasutada uusimaid teadussaavutusi ja parimaid tehnoloogiaid. Eesti suudab mitmes sektoris, eriti piim, kala, teravili, end hästi varustada, mistõttu jagub kodumaist toitu meile endile ja seda on võimalik mitmes tootmismahus eksportida. Eestile on oluline, et suudame end ise pidevalt võimalikult mitmekesiselt põhitoiduainetega varustada. See tagab inimestele toidu järjepideva ja kindla kättesaadavuse nii hädaolukorras, eriolukordades kui ka elutähtsate teenuste katkemise korral.

Lisaks siseturunõudluse katmisele tuleb leida toodetele uusi turge ning maandada põhilisi riske, olgu need tingitud tootmisest või turgudest. Arvestades turgude volatiilsust tuleb luua piisavalt võimalusi kriisidega toimetulekuks.

Hea maaelu tagab eelkõige jätkusuutlik ja ökoloogiliselt toimiv Eesti keskkond. Tootmine ja keskkond toimivad üksteist vastastikku mõjutades, tootmine ei tohi, ei saa tulla keskkonna arvelt. Kõigi PõKa eesmärkide keskmesse paigutub maal elav inimene ja pere, kes on teadlik tootja ja tarbija, kes teeb nutikat, hästi tasustatud ja motiveeritud tööd, hoiab elukeskkonda ning toimetab õnnelikult puhtas ja turvalises keskkonnas. Inimesi hoiavad maal kodu, kogukonna- ja omanikutunne. Asustuse säilimine maapiirkondades aitab tagada riigi julgeolekut.

Arengukava viiakse ellu koostöös põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toiduainetööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguteemadega tegelevate partneritega. Elluviimist juhivad Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium. Soovin siinkohal lisada, et olen üks 500-st PõKa koostamisel osalenud eksperdist, keda Maaeluministeerium kaasas, sest töötades Ida-Virumaal talupidajate liidu konsulendina, osalesin mitme mitmes töörühmas, tunnetan neid PõKas sõnastatud väljakutsed ja seda rahvast, kelle elule ja ettevõtmisele PõKas kokkulepitud tegevussuunad kaasa aitavad.

PõKa 2030 üldeesmärgi ja kaheksa tegevussuuna eesmärkide saavutamist mõjutavateks läbivateks arenguteemadeks on arengukava koostamisel osalenud partnerite arvates biomajandus, elu- ja looduskeskkond, eksport ja maapiirkonna terviklik areng. Piltlikult öeldes on need PõKa 2030 neli ratast, millele annavad hoogu teaduse, innovatsiooni tegevussuund, kestlik riigivalitsemine ja samuti Euroopa Liidu kui Eesti riigi finantsvahendid. PõKa koostajatel on kõrged ootused biomajanduse ja elukeskkonna, looduskeskkonna paranemise, ekspordi ja maapiirkonna tervikliku arengu osas. Ootused biomajandusega on seotud Euroopa Liidu riikide võrdluses Eesti bioressursside suhteliselt hästi varustatusega, kuid kitsaskohaks on nende majandamisel loodav kasin lisandväärtus. Suur osatähtsus on töötlemata või vähetöödeldud toodangu ekspordil.

Biomajanduse üks oluline suund on biojääkide ja kaassaaduste kasutuselevõtt, mis ei ole Eestis seni laialt levinud. Teadus- ja arendustöö ning teadmussiirde kaasabil tuleb saavutada tööstuslike biotehnoloogialahenduste loomine ja kasutuselevõtt põllumajandus- ja kalandussektoris, sealhulgas merevesiviljeluses. Vajalik on panustada esmatootjate sobivate bioväärindamistehaste  rajamisse ja toetada vajalikke teadus- ja arendustegevust, sealhulgas piloot- ja näidisprojekte.

Koostajate ootused elu- ja looduskeskkonna paranemisele on seotud, et Eestis on head eeldused keskkonnasõbralikuks toidutootmiseks.

Tulenevalt loodusvara olukorrast, kliimamuutustest ja ühiskonna ootustest peavad põllumajandus- ja kalandussektor loodus- ja elukeskkonda kasutades seda hoidma. Tähtis on tagada, et põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud ja jätkusuutlik, loodus ja elurikkus, liigid ja elupaigad säiliksid, oht inimeste ja loomade tervisele oleks ära hoitud, maastikud püsiksid mitmekesised ja kliimamuutuste mõjuga arvestataks.

Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata lahendustele, mis võimaldavad põllumajandus- ja kalandussektoril vähendada taastumatute ressursside kasutamist ja vähendada toidukadusid ja raiskamist kõigis väärtusahela etappides.

Koostajate ootused ekspordile. Eestil on head eeldused toidukaupade eksportimiseks. Ent konkurentsivõimeliste toodete loomiseks ja arvestatavate mahtude saavutamiseks on kodumaise tooraine töötlemise võimekuses ja mahepõllumajanduse tootlikkuses vaja arenguhüpet.

Tähtis on tunda turgude eripärasid ja tarbijate eelistusi ning reageerida turunõudlusele. Tarbijate ootused toiduohutusele loomade heaolu, tooraine, kasvukeskkonna puhtuse ja tootmise keskkonnamõjude suhtes muutuvad väga oluliseks. Neile vastamine ja selle hästi nähtavaks muutmine annab nii ettevõtetele kui ka Eesti toidule laiemalt täiendava kvaliteedimärgi. Ekspordi kasvuks on vajalik globaalne kauplemiskeskkond, mille kindlustamine nõuab Eestilt rahvusvahelist koostööd ja kohalolekut.

Koostajate ootused terviklikuks arenguks on veel kõrgemad. Maapiirkond on elujõuline, kui see on avatud ning suudab ära kasutada võimalusi, mis kaasnevad sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaalaste muutuste suundumustega. Selleks, et maal oleks hea elada ja maapiirkonnad oleksid elujõulised, tuleb sealsete probleemide ja võimalustega tegeleda terviklikult. PõkKa 2030 näeb ette toetusmeetmed elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklikuks arendamiseks, maapiirkonda elama asumiseks, noortele suunatud tegevuste edendamiseks, kogukonna rolli tugevdamiseks ja kohalikus elus kaasarääkimiseks, maaelu kuvandi ja maaelu rolli teadvustamiseks ning maapiirkonnas ettevõtluse edendamiseks.

Viimase aastakümnete regionaal- ja maaelupoliitika tagajärgi arvudes vaadates võiksime täna tammsaarelikult pilgud koos tuleviku pöörata ja mõelda julgelt sellele, millised meie talud, maaettevõtted ja maa- ning rannaelu võiks olla aastal 2030.

Kümne aasta pärast on elu maal tugevate ja sidusat kogukondadega, mitmekesise ettevõtlusega, arenenud, jõukas, kaunite maastike, kõrgelt väärtustatud ja hea mainega ning seal on ruumi nii suurtele kui väikestele ettevõtetele, kes panustavad maamajanduse arengusse. Omanikutunnet maal aitavad kasvatada toimivad pereettevõtted.

Eesmärgiks on elukeskkond, kuhu soovitakse rajada nii oma kodu kui ka ettevõtte. Kõige selle saavutamiseks annab PõKa 2030 oma panuse, kuid oluline on ministeeriumide koostöös luua selliseid riigi kohapõhiseid regionaal-, ettevõtlus-, haridus- ja sotsiaalpoliitikaga laiemalt. Muidugi tuleb selleks veel väga palju ära teha. Küllap olete teiegi maal ringi sõites märganud, et paljud elamised tahavad kohendamist ja roheleppe tuules ka energiatõhusamaks muutmist. Selleks vajavad nad kindlasti riigi tuge. Kokku on PõKa 2030 üldeesmärgi, alaeesmärgi ja tegevussuundade eesmärkide tasandil ligi 70 indeksit ja mõjumõõdikut, millega keerukaid maamajanduse, looduse ja ühiskonna juhtimisprotsesse mõõdetakse. PõKa 2030 vahehindamisel 2023. aastal on kavas ka mõõdikute asjakohasust parandada.

Kindlasti on mõnedki teist mõttes juba küsinud, millised on need siseriiklikud ja rahvusvahelised väljakutsed ning probleemid, mille lahendamisele PõKa 2030 koostamine kaasa aitab ja miks seda üldse vaja on. Lisaks eelpool mainitud valdkonna arengudokumentide killustatuse vähendamisele oli PõKa koostamisel oluline Euroopa Liidu uue planeerimisperioodi eesmärkide ja sekkumiste siseriiklik kavandamine.

Kõige selle juures peame suhteliselt väikese riigi ja majandusena hoolikalt silmas pidama rahvusvahelist konteksti ning Eesti majandus- ja regionaalpoliitilisi võimalusi, unustamata seejuures olulisi Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulast lähtuvaid sihte, milles me peame tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade ja seda kogu Eesti territooriumil.

Ülemaailmselt on põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstusega seotud valdkondades toimunud viimastel kümnenditel märkimisväärsed muutused. Peamiselt on need seotud suurenenud sissetulekute, uute tehnoloogiate, keskkonnaseisundi, tarbijate hoiakute ja eelistuste muutumisega, kaubanduse liberaliseerimise, energeetika ja linnastumisega. Sellega on kaasnenud eelkõige tarbimise ja globaalse kaubavahetuse suurenemine, tootmise intensiivistumine ja kontsentreerumine.

Kliimamuutuste tõttu on keskseks teemaks tõusnud loodusressursside jätkusuutlikum kasutamine. Äärmuslike ilmastikutingimuste sagenemine ja globaalne soojenemine viivad suurte maa-alade kõrbestumiseni ning põhjustavad piirkonniti ulatusliku veepuudust. Need suundumused võivad omakorda viia ressursikonfliktideni ning suurema väljarändeni mõjutatud piirkondadest.

Eesti toimimiskeskkonda kujundab olulisel määral kuulumine Euroopa Liitu, mis on maailma suurim põllumajandussaaduste eksportija ja importija. Euroopa Liidu toidutööstuse toodang paistab silma kõrge kvaliteedi ning mitmekülgsega. Euroopa Liidus kehtivad ranged toiduohutus- ning keskkonnanõuded toetavad Euroopa Liidu toidu positiivset kuvandit.

Euroopa Liidu ühispoliitikad tagavad ühtsed turureeglid Euroopa Liidus tervikuna ning on olulisim bioressursi kõrvalsaaduste ja jäätmete tõhusamaks ärakasutamiseks. Avatud ning ekspordile orienteeritud väikeriigina peab Eesti panema suurt rõhku rahvusvahelise koostööle, nii mitme- kui kahepoolsete kaubandus- ja koostöösuhete arendamisele kui ka koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kasutada parimat rahvusvahelist teadmust globaalsete trendidega kohandumiseks ja uute turustamisvõimaluste avastamiseks. Peame muutlikus loodus- ja majanduskeskkonnas olema valmis maandama strateegilisi riske ning oma kogemustele tuginedes olema suutlikumad Euroopa Liidu võtmepoliitikate, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika kujundamisel Eesti huvidele vastavaks.

Eesti üldise positiivse kuvandi loomisele aitavad kaasa energiaabisse panustamine. Selle kaudu arendatakse välissuhteid ja luuakse täiendavaid kontakte, mis on toodete ning teenuste uutele turgudele eksportimise eelduseks. Piiratud ressursside olukorras peab riik tagama toimiva majanduskeskkonna, mis tähendab eelkõige teadmistel põhinevaid ja eri sihtrühmadega läbiräägitud otsuseid, ühiskonna ootustele vastava õigusruumi ning kestlikke toimimisnormide tagamist, strateegiliste riskide maandamisega seotud järelevalveteenuste pakkumist, samuti kaubandusvõimaluste avardamist.

Tagastamatut abi tuleks kasutada eelkõige majanduslikult vähetootlike investeeringute puhul, näiteks kliima- ja keskkonnanõuete täitmine ning sotsiaalse ettevõtlusega seotud investeeringud maa- ja rannapiirkondades, kuid ka väikeste ettevõtete ja põlvkondade vahetusega seotud meetmete puhul. Tootlike investeeringute rahastamisel tuleks eelistada muid finantsinstrumente. Oluline on ettevõtjate teadlikum tegutsemine ja vastutuse võtmine riskide juhtimiseks. Eeltoodud konteksti taustal moodustab riigi sekkumisloogika üldise aluse era- ja avaliku hüve vahekord.

PõKa kaheksa tegevussuunda, mis annab üldise lähenemise, kaheksat tegevussuunda suures pildis kokku võttes tuleb tähelepanu juhtida vastastikustele seostele. Need kaheksa koostöös sõnastatud suunda moodustavad Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, toidutööstuse ning maa- ja rannapiirkondade arenguvajaduste ja eesmärkide keeruka, omavahel orgaaniliselt seotud terviku. See on meie esivanemate maa, meri, jõed, järved ja me kõik tahame, et meil oleks siin hea elada ja inimesed maal oleksid rahul oma tööga ja rõõmsad.

Tänavu pärast PõKa 2030 eelnõu Riigikogule esitamist maailmas lahvatanud COVID-19 koroonakriis ei ole olemuslikult PõKa koosloomes sõnastatud visiooni ega üldeesmärke muutnud. Soovin rõhutada, et PõKa 2030 koostamise käigus kaasasime tihedalt teiste ministeeriumide, Riigikantselei eksperte, ettevõtluskeskkonda, kogukonnaühendusi, ülikooliteadlasi. Arengukava lõppversiooni sõnastus on põhjalikult läbi räägitud ning saavutatud on konsensus. Ja lõpetuseks austatud Riigikogu liikmed, rahvaesindajad, soovin kokkuvõtteks rõhutada nelja mõtet.

Esiteks, käimasolev kriis on taas kord näidanud, kuivõrd oluline strateegiline valdkond on iga riigi jaoks kodumaine põllumajandus, kalandus ja toidutööstussektor.

Teiseks, ma usun, et me mõistame ühtemoodi: Eesti maaelu ja maamajanduse hoidmine ja kaasajastamine on suurel määral võimalik üksnes kõigi ministeeriumide, Riigikogu, ettevõtlussektorite, kogukonnaühenduste ja ülikoolide koostöös. Vaid üheskoos suudame seista selle eest, et elu Eestimaa kõigil 45 000 ruutkilomeetril edeneks ja areneks, et Eestimaa elaks.

Kolmandaks on selge, et need inimesed ja nende ühendused, kes ühel või teisel viisil aitasid PõKa 2030 eelnõu koostada, aitavad viia ka PõKa kokkulepitud eesmärke ja tegevussuundi ellu. Elu on näidanud, et arengukavad, seadused ega ka raha ei tee ise midagi, inimesed teevad, kui nad on milleski kokku leppinud. PõKa 2030 on laiapõhjaline kokkulepe, elav arengudokument, milles oleme sõnastanud mõõdetavad eesmärgid ja tegevuspõhimõtteid järgnevateks aastateks. Neljandaks soovin tänada kõiki viimase kolme aasta jooksul PõKa koostamisse panustanud ligi poolt tuhandet asjatundjat ja kaasmõtlejat enam kui 140 organisatsioonist ning sealhulgas PõKa 2030 kaheksa tegevussuuna mõjude eelhindajaid Eesti Maaülikoolis ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviijaid Hendrikson & Kos. Ja lõpuks ka Riigikogu maaelukomisjoni liikmeid konstruktiivsete arutelude eest, mis on kestnud meil märtsist novembrini.

Tänud ja jõudu koostööle Eesti maaelu ja maamajanduse edendamisel.”