Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Merry Aart tänas maaeluminister Arvo Allerit tehtud suure töö eest Põllumajanduse ja Kalanduse Arengukava (PõKa) väljatöötamise eest, mida ta täna riigikogu liikmetele tutvustas.
Merry Aart: „PõKa on jõudnud lõpusirgele. Hetkel puudub riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkondi “põllumajandus ja kalandus” ning “regionaalareng ja maaelu” hõlmav juhtiv arengustrateegia. Nende valdkondade eesmärke ja tegevusi on seni käsitletud peamiselt Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukavas, samuti killustunud kujul paljudes teistes nii Maaeluministeeriumi kui ka Keskkonnaministeeriumi valitsemisala arengukavades. PõKa 2030 koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mis on üheks eelduseks üleminekul tulemuspõhisele eelarvestamisele alates 2020.
Minister tõi välja, et inimesi hoiavad maal kodu, kogukonna- ja omanikutunne. Saab tõdeda, et kõigi PõKa eesmärkide keskmes on maal elav inimene.
Erinevate töörühmade töö tulemusena sõnastati arengukava visioon – Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. See põhimõte on äärmiselt oluline kogu meie ühiskonnale, kogu meie riigile.
Kogu arengukava annab suunad järgnevatele arendustegevustele, rakenduskavadele ja eelarvestamisele. Erinevatest ettepanekutest on koostatud pikk ja põhjalik muudatusettepanekute tabel. Paljusid ettepanekuid on arvestatud, mõnesid on arvestatud osaliselt, mõned ettepanekud on jäänud arvestamata.
Seoses COVID-19-ga tõstatus kirgesid kütnud tööjõu teema, mida PõKa-s täpsustati. Täpsemaid tööjõuga seotud meetmeid käsitletakse erinevate programmide tasandil erinevate sektorite, ettevõtete tüüpide, piirkondade lõikes. Tööjõu, hariduse, teadmussiirde ja paljud muud olulised teemad vaadatakse üle PõKa 2030 vahehindamisel 2023, mis võimaldab korrigeerida vajalikke tegevusi eesmärkide saavutamiseks.
Euroopa roheleppega seonduvalt on arvesse võetud põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga seotud keskkonnahoiu väljakutseid. Arengukavas on otsitud tasakaalu kestliku arengu eesmärkide vahel, arvestades keskkonnahoiu kõrval ka põllumajanduse, kalanduse ja maaelu poliitika sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke. Oluline on tasakaal keskkonnahoiu ja sotsiaal-majanduslike aspektide vahel.
PõKa arengukava koostamisel on osalenud üle 500 asjatundja ligi 140 organisatsioonist. Seetõttu võib teha kokkuvõtte, et PõKa on osapoolte koostöös sündinud kokkulepe, mida võiks muuta vaid väga selgete tõenduspõhiste argumentide baasil. PõKa koostamise protsess on olnud pikk periood, sellesse on andnud oma panuse väga paljude asjatundjad. Absoluutseid tõdesid ei ole, aga julgen kinnitada, et tegemist on alusdokumendiga, millele tuginedes saab planeerida erinevaid tegevusi, mida on vaja põllumajanduse, maaelu ja kalanduse arendamiseks. Arengukava heakskiitmine ei ole töö lõpp, vaid suure ellurakendamise töö algus, kus äärmiselt oluline on tagada arengukava rakendamine vajalike vahenditega, kus ka Riigikogul on eelarve protsessis öelda kaalukas sõna.“