01.12.2020
Eesti ühiskond peab teadma, kes on siia kokku jooksnud.
Rahvastikuminister Riina Solmani juhitaval töögrupil valmisid 2021. aasta lõpus läbiviidava rahvaloenduse küsitlusankeedi täiendused, mis muuhulgas sisaldavad ka küsimust Eestisse elama asunud inimeste rände kohta.
Ankeeti täiendati neljas olulises valdkonnas, milleks on püsielukoht ja leibkond, emakeel ja rahvus, uussisserändajad ja tagasipöördujad ning eluase. 27. novembril toimunud töögrupi nõupidamisel anti küsitlusankeedi täiendused üle statistikaameti peadirektor Mart Mägile, et neid saaks 2021. aasta alguses juba ka praktikas läbi proovida.
Küsimustiku täiendused puudutavad nelja olulist valdkonda. Üks täiendus puudutab emakeelt ja rahvust.
„Kuigi need tunnused sisalduvad põhiosas ka registrites, ei ole registriteave kõigi eestimaalaste puhul ajakohane ja uussisserännanute puhul on info sageli ka puudu. Tegu on enesemääratluslike andmetega ja kõige ajakohasema vastuse saavad seetõttu anda vaid inimesed ise“, sõnas siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg. “Ettepanek sisaldab ühtlasi võimalust märkida kuni kaks emakeelt ja rahvust, mis on oluline eelkõige erineva etnilise taustaga vanemate järeltulijate jaoks.“
Teine täiendus näeb ette lisainfo kogumise neilt, kes asusid Eestisse elama või pöördusid siia tagasi pärast viimast rahvaloendust. Prooviloendus näitas, et just selle suhteliselt väikese rahvastikurühma osas esineb registriandmetes keskmisest suuremaid lünki. „Arvestades Eesti rändeprotsessides viimasel kümnendil toimunud muutusi, aitavad ankeeditäiendused saada parema ülevaate rändest ja selle mõjust ühiskonnale. Samuti on lisatud küsimus välismaal töötamise kohta, kuna prooviloenduse andmetel õnnestus ilma inimestelt küsimata seda infot saada vaid veerandi ulatuses,“ selgitas Danilson-Järg.
Rännet puudutavatest ankeedi täiendustest on lisaks siseministeeriumile huvitatud ka haridus- ja teadusministeerium ning sotsiaalministeerium. (BNS)