01.12.2020
Euroopa Parlamendi president David Sassoli ütles välja Euroopa föderaliseerimise soovi.
Euroopa Parlamendi presidendi David Sassoli sõnul soovivad Euroopa Liidu liidrid liikuda kiiresti edasi EL-i tsentraliseerimise, vetoõiguse kaotamise ja võlgade ümberjaotamisega. Sassoli esitatud plaan on täielikus vastuolus nende liikmesriikide arusaamadega, kes soovivad näha EL-i suveräänsete rahvusriikide liiduna.
Sassoli kodulehel avaldatud intervjuus ütleb ta, et EL-i reformimiseks on vaja muuta aluslepinguid. „Kõigepealt, selleks, et kaotada individuaalsete valitsuste vetoõigus – tänapäevaks iganenud vahend –, on vaja langetada kiireid otsuseid, seda nii kodanike kui ka nendesamade valitsuste heaoluks. On vaja uusi pädevuste, või võimu, üleandmist rahvusriikide liidule,“ selgitas Sassoli.
Ettepanek luua Euroopa ühendriigid kujutab endast väga selget ohtu riikidele nagu Poola ja Ungari, aga ka paljudele teistele EL-i liikmesriikidele.
Ungari ja Poola kasutasid hiljuti oma vetoõigust, et blokeerida EL-i katse siduda rahastus nn õigusriigi põhimõtete järgmisega. Mõlemad riigid pelgavad, et EL-i selliste sammude õnnestumisel oleks tee vaba rahvusriikide valitsuste kontrollimiseks sanktsioonide kaudu.
Konservatiivsetele valitsustele tähendaks vetoõiguse kaotamine seda, et surutaks läbi avatud piiride poliitika immigratsioonile, üha suurenev nn liberaalsete väärtuste integreerimine ühiskonda ning koolide ja lasteaedade õppekavadesse, multikultuursuse pealesurumine riikidele, kes on sellele siiani vastu seisnud.
Ungari peaminister Viktor Orbán ja Poola peaminister Mateusz Morawiecki on andnud selgelt mõista, et nad ei ole nõus võtma tagasi oma vetot EL-i pikaajaliselt eelarvelt ja koroonaviiruse taastepaketilt enne, kui on jõutud kõiki osapooli rahuldava kokkuleppeni.
„Leppisime kokku, et jätkame nendes küsimustes ühisel rindel. Kumbki meist, et Poola ega Ungari, ole nõus ettepanekutega, mis ei sobi teisele,“ seisab kahe riigipea avaldatud deklaratsioonis.
Sassoli aga leiab, et reformida tuleks ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM): „Vaja on muuta ühine võlajaotus alaliseks ning luua EL-i ülene rahahaldus.“
Tema ettepanekud, mida ta ise peab koroonakriisist väljatuleku jaoks oluliseks, on järgmised: valitsuste võlgade kustutamine COVID-19 pandeemia tõttu; alalised eurovõlakirjad; uus ESM, mida juhitakse otse Euroopa Liidu institutsioonidest; aluslepingute reformimine vetoõiguse kaotamiseks kõigis poliitilistes valdkondades.
„Valitseb meeleheide ja inimesed kannatavad, sotsiaalsed praod ähvardavad lahti minna; seni otsustatu on äärmiselt oluline ja see määrab Euroopa tee järgmisteks aastateks. Kuid praegu tuleb alustada suurte reformidega, et anda EL-ile rohkem võimu ja tegutsemisõigust,“ ütles Sassoli.
Ühtlasi leiab ta, et liikmesriigid peaksid hakkama tegelema ühtse maksusüsteemi väljatöötamisega. „Palju kannatavad puudust, kuid teised on kriisist kasu saanud. Privilegeeritute panus on ebavõrdsuse vähendamiseks oluline,“ teatas Euroopa Parlamendi president.
Ka Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ütles hiljutises intervjuus Prantsuse lehele Le Monde, et ootab arutelu eurotsooni ühise eelarve üle.
Allikas: Remix News