Altkäemaksust sotsidele kirjutav Eesti Ekspress näitas taas, et on “naised saunas rääkisid” tüüpi väljaanne

Eesti Ekspressi muutumisest sopaleheks on juba ammu räägitud, nüüd aga tõestas väljaanne seda veelkord “naised saunas rääkisid”-tüüpi kõlakate levitamisega.

Kas saab tõsiselt võtta väljaannet, kes kirjutab järgmist: “Mõni aeg tagasi liikus ringi jutt, et Martin Helme pakkus Indrek Saarele miljon eurot, et sotsid jätaksid referendumi takistamise ära. Saar täpsustab, et otsepakkumist ei olnud, aga kaudselt tulid signaalid, kuidas sotsid võiks saada mingit katuseraha, kui jätavad referendumi rahule. Teema kukkus kiiresti ära, sest ka teine pool mõistis, et lootust kaupa teha pole.”?

Tegu on otsese laimuga, mille eesmärgiks on iga hinna eest jätta EKRE-le ja Martin Helmele porine märk külge. Ministrit kujutatakse kõigeks võimelise  intrigandina, Saart aga õilsa mehena, kellega “pole lootust kaupa teha”.

Analüüsiks seda väidet. Martin Helme ei hakkaks kunagi opositsiooni ja eriti veel sotsidega selliseid diile tegema, sest just temale kuulub ütlus: “Sotside kiun on muusika minu kõrvadele!” – sotsid on EKRE-le kõige otsesem ideoloogiline oponent.

See ongi kõige kindlam moment Eesti Ekspressi laimu ümberlükkamises – EKRE ei annaks kunagi miljonilist altkäemaksu vihaseimale vastasele. Ja mis mõtet sellel oleks – saab abielureferendumi küll, aga sotsid paiskavad miljoni oma ideoloogiatöösse (näiteks oma LGBT-MTÜ-desse), mille vastu EKRE võitleb.

See variant on nii äraspidine kui veel olla saab – sotside äraostmise korral oleks ju alles jäänud Reformierakond, keda tulnuks samuti “õlitada”, pealegi oleks targem see miljon koalitsioonikaaslaste toetusele kulutada. Kuidas ka ei vaataks, on selline rahapakkumine mõttetu.

Teine moment – kui minister oleks sellise pakkumise teinud, siis oleks olnud ülimalt tõenäoline, et sotsid oleks raha vastuvõtmise asemel kasutanud selle ära EKRE põhjalaskmiseks, avaldades meedia kaudu näiteks kõne lindistuse. Sotsid eesotsas Saarega oleks kindlasti üritanud vihatud ministrit vahele vedada.

Kolmandaks – kui minister liigutaks mingil moel tervet miljonit, märkaks seda nii koalitsioonikaaslased, oma erakond kui ka opositsioon, ja see asi võetaks igakülgselt üles. Meedia on läbi aegade selliseid katuserahade liikumisi otsinud, et sellest kõmulugusid kirjutada.

Eesti Ekspressi sopalugu näitab taas, kuidas ajakirjandus on info kättesaamatuse tõttu hakanud toetuma kuulujuttudele ja “anonüümsetele allikatele”, sest keegi meediale enam teavet ei anna.

Kõige tähtsam garantii selliste asjade mittetoimumise uskumisel on see, et EKRE liider Martin Helme on sõna otseses mõttes aus inimene ja poliitik, kes selliseid diile ideoloogiliste vastastega kunagi ei teeks. Ega ka kellegi teisega.

Raha pakkumine Indrek Saarele on nagu altkäemaks NKVD-mehele – täiesti lootusetu on uskuda, et sel moel Gulagist pääsed, sest ta võtab selle vastu ja saadab ikka tapile.