20.06.2016
POLIITIKA
Tartu linna üldplaneering 2030+, mille eskiis hiljuti avalikustati, planeerib Annelinna ja Ihaste vahelisele alale ulatuslikku ehitamist ja selleks ilmselt ka seniste maaomanike maade võõrandamist.
Üks võõrandatav piirkond on planeeritud Ihaste tee äärde, kus praegu on eramajade ala (kinnistud aadressiga Ihaste tee 2,4,6,8,8a ja 10). Nendel kinnistutel on praegu eramajad ja vähemalt osad neist said ka oma majade krundid erastada. Kogu Ihaste tee äär on planeeritud korterelamute maa-alaks. Tartu linnas on küllalt vabasid alasid, kuhu korterelamuid ehitada. Miks peab selleks inimesed nende eramajadest välja ajama?
Teine koht, kust inimesed ilmselt nende kodust välja ajada kavatsetakse, on Ihaste põik 2 kinnistu. See on põlistalu, mille kinnistu osaliselt omandireformi käigus tagastati õigusjärgsetele omanikele, kuid suurt osa talumaadest ei tagastatud ja maadele rajati Idaringtee. Nüüd kavatsetakse ka tagastatud maad võõrandada ja planeeritakse sinna väikeettevõtluse ja tootmise maa-ala. Mingit avalikku huvi selliseks maade võõrandamiseks pole, sest Ropka ja Ravila tööstuspargis on küllalt vabasid kinnistuid ettevõtetele.
Oma lubatud kodust kavatsetakse välja ajada ka Annelinna noortekeskus. Tartu Linnavolikogu oma 8.10.2009.a. otsusega nr 561 kehtestas Ihaste tee 7 krundi ja lähiala detailplaneeringu, millega otsustati rajada sellele kinnistule Annelinna noortekeskusele uus maja. Selle ehitamist on rahapuudusele viidates kaua edasi lükatud. Nüüd uue üldplaneeringu eskiisi järgi polegi sellele kinnistule enam huvikooli ette nähtud. Kas kehtestatud detailplaneering kavatsetakse tühistada? Annelinna noortekeskuse praegusesse asukohta Uus tn 56 aga on uue üldplaneeringuga ette nähtud rajada lasteaed. Kas Annelinna noortekeskus on kavatsetud üldse likvideerida?
14.juunil korraldati Tartus Anne Noortekeskuses avalik üritus, et antud probleeme paremini valgustada. Tartu Linnavalitsuse ametnikest olid seal kohal Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku ja sama osakonna inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat
Annelinna Seltsi inimesi oli seal kohal kümmekond ja nemad keegi ei olnud Tartu linna kodulehel avalikustatud Tartu linna üldplaneering 2030+dokumentidega tutvunud. Inimesed tulid kohale, et lihtsalt linnavalitsuse ametnike ettekandeid kuulata. Indrek Ranniku ja Mati Raamat jälle polnud mingeid ettekandeid ette valmistanud, vaid lihtsalt avasid arvutis erinevaid planeeringudokumente, kuvasid need seinaekraanile ja ootasid inimeste küsimusi.
Minul seevastu oli ametnikele väga palju küsimusi ja ma küsisin ka. Kuna olen ise bioloog, siis juhtisin ametnike tähelepanu kohtadele, kus kavandatav ehitamine hävitaks looduskaitselisi väärtusi. Tartus Annelinna ja Ihaste piirkonnas esineb ebatavaliselt palju kaitsealuseid taimi. Annelinna piirkonda jäävad ka Ropka-Ihaste kaitseala ja Anne kaitseala, mis mõlemad on ka Natura-alade koosseisus, seega üle-euroopalise tähtsusega.
Bioloogi ja looduskaitsjana häirib mind üldplaneeringu juures just see, et Natura-alade loodusväärtuste säilitamist ei peeta mitte millekski. Mõlema eelnimetatud kaitseala vahetusse naabrusesse oli planeeritud ehitisi, mis kaheldamatult hakkaksid negatiivset mõju avaldama loodusväärtuste säilimisele. Kuna see teema on spetsiifiline, siis pöördun vastavate märgukirjadega ja ettepanekutega Eesti Keskkonnaühenduste Koja poole.
Laiemat avalikkust peaks aga Tartu linnaametnike tegevuse juures häirima see, et tegelikult on Annelinnas juba kinnistud ära müüdud erinevatele firmadele, kes planeerivad oma kinnistutele suvalist tegevust, mis pole kooskõlas Tartu linna eelmise, 2005.a. üldplaneeringuga ja minu teada ei ole maade sihtotstarvet muudetud ka detailplaneeringutega. Seega puudub seaduslik alus neile firmadele vastava tegevuse lubamiseks nende maatükkidel. Kuidas selline asi sai juhtuda? Tegelikult seaduse järgi peaks mistahes arendustegevuse aluseks olema linna üldplaneering, kus erinevatele kinnistutele on kindlaks määratud sihtotstarve. Tartu Linnavolikogu on eelmise üldplaneeringu 2005.a. vastu võtnud.
Kui keegi arendaja soovib mingil kinnistul midagi arendama hakata, siis juhul, kui see on vastuolus üldplaneeringuga, peab ta vastava kinnistu detailplaneeringu algatama ja seda menetlema linnavolikogu. Alles siis, kui linnavolikogu on nõusoleku andnud üldplaneeringu muutmiseks ja detailplaneering on kehtestatud, siis saaks minu arvates kõne alla tulla vastava kinnistu müümine arendajale.
Anne Noortekeskuses toimunud arutelul aga avastasin küsimusi esitades, et Nõlvaku tänava äärne kinnistu, kus kasvab sadasid kaitsealuseid käpalisi ja mis oleks tulnud liita Anne kaitsealaga, on juba maadevahetuse käigus parseldatud mingile firmale, kes planeerib seal äritegevust. Indrek Ranniku ise lobises välja, et firma oli maadevahetuse käigus selle kinnistu omandanud. Kuidas oli see võimalik? Eelmise üldplaneeringu järgi oli see
osaliselt mõeldud korterelamute ehitamiseks, mis aga ei ole võimalik, kuna sealt lähedalt tehakse läbi Tartu Idaringtee järgmine etapp.
Kui ma hakkasin selle kinnistu kohta Rannikult täpsustavaid küsimusi esitama, siis juhtis ta jutu mujale. Tuleb aga kindlasti välja selgitada, kuidas eelmise üldplaneeringuga korterelamute sihtotstarbega linnale kuuluvast maast oli saanud järsku kellegi eramaa, mille see oli saanud eesmärgiga rajada sinna mingi ettevõte. Kas Tartu Linnavalituses ametnikud ise ilma linnavolikogu poole pöördumata otsustasid maa sihtotstarbe muutmise? Kuidas
üldse on toimunud linna maa müümine erafirmadele?
Rohkem Annelinnast Ihaste poole jäi maa-ala, mis uues üldplaneeringus on märgitud väikeelamumaana, kuid jutu käigus ütles Ranniku, et sinna kavandatakse rajada hoopiski hooldekodu. Miks siis aga üldplaneering seda ei näita? Lähedalolevate eramajade omanikel järsku on sellele vastuväiteid? Nüüd ei saa nad teadagi sellest, et sinna hooldekodu planeeritakse.
Samuti ei ole ilmselt maa sihtotstarbe muutmisest informeeritud neid majaomanikke, kelle eramute asemele planeerib linn kas korterelamute maad (Ihaste teel) või väikeettevõtluse maad (tagastatud talu Ihaste põik tänaval). Ma mõlema asja kohta küsisin linnaametnikelt, et kas inimesed kavandatakse nende kodudest küüditada. Indrek Ranniku vastas, et ma olen paanikatekitaja, ja inimesi nende kodudest välja ei aeta. Kuid kuidas on võimalik sinna väikeettevõtet või korterelamuid ehitada, kui inimesed oma majades edasi elavad? Mina sellest aru ei saa.
Annelinna Seltsi inimesed lõpetasid koosoleku umbes 1,5 tunni pärast, sest soovisid planeeringu dokumentidega lähemalt tutvuda. Uus koosolek samal teemal kavatsetakse teha augustis või septembris.
Marju Silvet, Tartu linna kodanik
FOTO: PM/Scanpix – Tartu Linnavalitsuse istung 12.05.2016