Jõulumuinasjutt. Riigikogu valimised 2023, USA valimisi aluseks võttes

“Kujutelgem nüüd ette uues olukorras, mis on tekkinud peale endise demokraatliku Läänemaailma juhtriigis toimunut, Eesti parlamendivalimisi 2023. aasta märtsis.

Terve sügise ja talve enne märtsikuud töötleb kohalik meedia valitsust, uurides pingsalt, kas valitsus taandub peale valimisi ametist IGAL JUHUL või jätab endale mingi “aga..” koha. Peaminister Jüri Ratas on sunnitud veel viis korda vabandama, samal ajal kui Martin Helme suhu pannakse näiteks sõnad “oleme valmis hoidma võimu”. Lause täispikk originaal oli: “Soovime võita valimisi ja meil on täna selleks head eeldused. Nii et oleme valmis hoidma võimu”.

Kuid vasakliberaalid langevad korduvatesse hüsteeriahoogudesse. Luige meediamaja näitab nutvaid naisi, kes on mures Eesti saatuse pärast “helme-suguste inimeste pärast”. Homoseksuaalid tunnevad muret oma elu ja tervise pärast peale valimisi. Tartus olla reede hilisõhtul verbaalselt läbi klobitud keegi Woldi kullerist aafrika juurtega üliõpilane.

Linnamäe meediakontserni ajakirjaniku kätte satub hommikul ukse taha korvis ilmununa mälupulk, millel on ilma helita lindistus, kuidas ühe EKRE riigikogu saadiku hõimlane einestas Stockholmi restoranis Vene ärimehega, kellel on läbi Hollandi firma seotus “Putini naftakompaniidega”. Hiljem saab “uuriv ajakirjanik” tehtud avastuse eest kohaliku Pulitzeri preemia.

Käes on valimiste päev. Inimesi ärgitatakse valima e-hääletusel. Analüütikute sõnul on seekordsed valimised viimased, kus on veel kasutusel ebaturvaline ja kõigi jaoks tülikas valimisjaoskonnas paberi ja pastapliiatsiga hääletamine. Vaatlejatega jaoskonnavalimised kuulutatakse “ajaloo prügikasti saadetuks”. Edasi on võimalik valida vaid neti teel, kus ekslike inimestest vaatlejate asemel monitoorivad valimiste korrektsust USA tippekspertide poolt sertifikatsiooni saanud tarkvaraprogrammid,kinnitavad progressi usku analüütikud.

Valimisõhtul kogunevad inimesed telerite ette. See aasta on valimistulemuste teadustamise korda veidi muudetud. Alguses loetakse kokku paberkandjal hääled ja alles siis avaldatakse ühe paketina e-hääletamise tulemused.

Tulemused tulevad Ühiskonna Uuringute Instituudi küsitluste järele suhteliselt ootuspärased – Keskerakonnal enim hääli, tihedalt kannul EKRE ja Reformierakond. Umbes 15% edu naudib Isamaa ning sotsid ja E200 valimiskünnise piiril kõikumas. Kuid viimase ümber käisid enne valimisi väga erinevad hinnangud. Kuigi Ühiskonnauuringute Instituudi tellimus näitaski neile viimased aasta aega pidevalt valimiskünnise serval kõikumist, siis Delfi ja Postimehe tellitud ekspertuuringud teistelt firmadelt näitasid, et veerand elanikkonnast olevat E200 selja taga, jäädes sellega veidi alla Reformierakonnale.

Palju vasturääkivusi ja vaidlusi, kuid E200 poliitikud olid enne valimisi ajakirjanduses pidevalt pildil – näiteks lugu E200 noorpoliitikust varjupaigast kasse päästmas, millises artiklis sujuvalt muretseti ka päraseksuaalide ning immigrantide õiguste pärast ning “haavatavate gruppide” tulevase riigist väljakihutamise perspektiivi üle jätkuva EKREIKKE all. Samas, uurides arvamust reaalsete inimeste käest, välja-arvatud mõned “suunamudijatest” ühiskonnateaduste tudengid ja mustanahalistega abiellunud isikud, siis pigem kõlab rahva seas nimi Gruz200 enne märtsivalimisi naljanumbrina.

E-hääli aga lubatud ajaks ekraanile ei ilmu. Räägitakse, et on tõrge serverites. Vaja veidi fiksida ja küll siis näeb rahvas ilusti tulemusi.

Korraga rahvas telerite taga vakatab ehmatusest. Ekraanile ilmuvad elektroonilise hääletuse lõplikud numbrid. Valimised on otsustatud, 60% elektroonilistest häältest Reformierakonnale, 25% häältest E200le. Need kaks erakonda, saanud suhteliselt napi, kuid kindla enamuse riigikogus, teevad koos valitsuse. Seda on nad lubanud ka enne valimisi ja millise lubaduse kinnitavad üle mõlema erakonna juhid-Kallased kohe minutipealt peale valimistulemuste selgumist.

Üllatust kummagi naise näos näha pole, ehmatav valimistulemus oleks neile nagu sama oodatud kui igapühapäevane kirikuskäik. Juba antakse soravalt lubadusi, mida uus valitsus eesti vähemuste heaks tegema hakkab ja kuidas “riigitalli” EKRE “pärandväljaheitest” puhastama hakatakse. Mõlema Kallase sõnad kattuvad peaaegu sõna-sõnalt.

Ajakirjandus räägib juba järgmisest hommikust alates vaid  “uuest poliitikast”, “kevadtuultest Eesti sumbunud ühiskonnas” ja paneb juba uue valitsuse ministreid paika. Sekka kõlavad ka hoiatused, et EKRE ekstremistide tegemistel tuleb silm peal hoida, sest võib-olla nad ei tunnusta “Eesti ajaloo kõige ausamaid ja korrektsemaid” valimisi. Ajakirjanduse vahendusel antakse teada ja võimendatakse sõnumit, et igasugune kahtlemine ja vastutöötamine demokraatlike valimiste tulemustele on karistatav nii tsiviilkohtus kui ka kriminaalkorras ning kõik, kes takistavad uue valitsuse võimule tulemist sõnas ja teos, nende nimed jäetakse meelde ning antakse sotsiaalmeedias kraaklejate nimekirjad üle nende tööandjatele.

Nagu arvata on, avaldavad valimised läbi e-hääletuse kaotanud erakondade juhid valimistulemuste üle imestust. Küsitakse, kas selline anomaalia e-häälte ja paberil häälte vahel on võimalik või on äkki, nagu Helir-Valdor Seeder sõnastab, tegemist mõne arvutiprogrammi tehnilise rikkega. Martin Helme arvab, et tegemist võib olla ka teadliku arvutiprogrammide seadistamisega, moonutamaks lõplikke valimistulemusi.

Kui Seedri arvamust naeruvääristatakse avalikult meedias noorte, õppejõudude ja kolmanda sektori palgaliste poolt ja iseloomustatakse seda “vananeva põlvkonna saamatusega kohaneda digiajastuga”, siis Helme arvamust saab lugeda vaid Uutest Uudistest ja Objektiivist. Ükski leht seda valeinfot sisaldavat avaldust ei edasta ning sotsiaalmeedias kustutatakse taoliste arvamuste levik efektiivselt.

Sotsiaalmeedias läheb mäsu lahti. Tavalised inimesed ei suuda kuidagi uskuda narratiivi “selgeimast ja läbipaistvaimast valimisest”. Levivad “konspiratsiooniteooriad” nagu oleks mingid ametnikud ja firmad kokku mänginud ja valimistulemusi mudinud. Loomulikult sildistab Facebook ja teised sotsiaalmeedia platvormid need teated sildiga “vale- või kallutatud info” või siis kustutatakse vihakõnelised postitused lausa ära.

Märkimisväärne on, et ei kustutata vasakliberaalide arvatavat vihakõne, kus kutsutakse viimaks lõplikult arveid õiendama ekreiitidega. Üks kunagine poliittäht lubab inimesi hakata kuklalaskudega koristama ja ütleb, et temasugused patrioodid ootasidki kaua seda aega, et tagurlased teise ilma saata. Facebooki teatel on tegemist põhiseadusliku sõnavabaduse teostamisega ja kui tõeseid hinnanguid ja  fakte esitatakse reljeefses vormis, on see postitajate enda lastetoa ja maitse küsimus.

Ajakirjandus pommitab vahetpidamata koalitsioonierakonde poliitikuid, millal nad ometi tagasi astuvad. Kui Jüri Ratas viimaks esitab ametliku avalduse, et e-hääletuse puhul on vaja enne valimistulemuste lõplikku kinnitamist uurida korra üle, kas e-hääletussüsteemi ei tekkinud kogemata apsakas, läheb lahti hüsteeria. Kõik riigiametnikud mobiliseeritakse ütlema, et nemad alluvad ainult valimistel saadud häältega moodustatavale seaduslikule valitsusele. Politseiameti peadirektor kinnitab, et ta on valmis isiklikult oma käega arreteerima seadusliku valitsuse korraldusel igasugused võimu usurpeerijad.

Ajakirjanduses kutsutakse üles uut riigikogu koosseisu kokku tulema kiirendatud tempos ning Kaja Kallas kuulutab end peaministriks ja nimetab valitsuskabineti koosseisu, ootamata isegi ära formaalset riigikogu kinnitust. Koos riigi tippametnikega, kelle seas on ka politseiameti peadirektor, kaitsepolitseiameti peadirektor, kaitsevägede juhata ja teised, minnakse Stenbocki maja juurde ja ametisistuvale valitsusele antakse rahvusvaheliste telekaamerate ees ultimaatum kolida majast välja järgneva kahe tunni jooksul.

Selline on ilus jõulumuinasjutt USA 2020. aasta presidendivalimiste ainetel, kuidas meilgi võivad Joe Bideni presidentuuri valguses ja heakskiidul järgmised valimised välja näha. Häid jõule ja head vana-aasta lõppu kõigile Uute Uudiste lugejatele!

Kaspar Arro Uutele Uudistele Inglismaalt Southamptonist