01.01.2021
Britid lahkusid lõplikult Euroopa Liidust.
Brexit muutus neljapäeval reaalsuseks, kui Suurbritannia lahkus Euroopa Liidu tolliliidust ja ühisturult, lõpetades ligi pool sajandit kestnud ja tihti turbulentsed suhted oma lähimate naabritega.
Suurbritannia lahkumine EL-ist jõustus täielikult, kui Big Ben lõi kell 23.00. Just siis algas suures osas Mandri-Euroopas uus aasta.
Brexit oli domineerinud Briti poliitikas alates lahkumise pooldajate võidust 2016. aasta juunis. See avas sügavad poliitilised ja sotsiaalsed haavad, mis on püsinud värskena seniajani. Samas soovivad mõlemad pooled liikuda edasi uude tulevikku.
Peaminister Boris Johnson nimetas Brexitit “uueks alguseks meie riigi ajaloos ja suhetes Euroopa Liidu kui suurima liitlasega”. “See hetk on lõpuks käes ja nüüd on aeg sellest haarata,” lisas ta.
Briti naela vahetuskurss USA dollari vastu tõusis enne kauaoodatud lahkumist EL-i ühisturult viimase kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele.
Õiguslikult lahkus Suurbritannia EL-ist juba 31. jaanuaril, kuid sestpeale peeti Brüsseliga üleminekuperioodil kõnelusi vabakaubandusleppe üle, mis saavutati lõpuks jõululaupäeval.
Kui üleminekuperiood läbi saab, lahkub Suurbritannia EL-i ühisturult ja tolliliidust. Selle koheseks tagajärjeks on rohkem kui 500 miljoni inimese vaba liikumise lõppemine Suurbritannia ja EL-i 27 liikmesriigi vahel. Esimest korda üle aastakümnete taastatakse tollikontroll.
Suurbritannia – tähtis tegija rahanduses, diplomaatias ja NATO-s – on esimene riik, mis lahkub Euroopa Liidust, mis loodi ühtsuse edendamiseks pärast Teise maailmasõja õudusi.
EL kaotab Brexitiga 66 miljonit inimest ja 2,85 triljoni dollari väärtusega majanduse, kuid lahutus on tekitanud ka kartusi, et teised rahulolematud riigid võivad Londonist eeskuju võtta.
Briti Brexiti-meelsed ajalehed tervitasid uue EL-i järgse ajastu algust.
“Uus koidik Suurbritanniale,” kirjutas Daily Mail. “Uus aasta tähistab kuulsusrikast uut peatükki,” lisas The Sun.
Daily Express tuletas meelde sõjaaegset peaministrit Winston Churchilli ja nimetas neljapäeval kella 23 riigi “parimaks tunniks”.
Daily Telegraph, kus Johnson tegi endale nime Brüsselit kiruva Euroopa korrespondendina, oli ettevaatlikuma tooniga.
“Poliitikutel tuleb harjuda kandma palju suuremat vastutust, kui nad olid harjunud ajal, mil Suurbritannia oli Euroopa Liidus,” kirjutas leht.
Jaanuaris hõiskasid rahvuslippe lehvitavad Brexiti-toetajad eesotsas endise seadusandja Nigel Farage’iga ning EL-i toetajad olid mornid. Üleminekuperioodi lõpu märkimiseks ei ole aga kavandatud ühtegi ametlikku üritust.
Rahvakogunemised on keelatud koroonapandeemia tõttu, mis on nõudnud ÜK-s rohkem kui 72 000 inimese elu. Koroonanakkuseid on tuvastatud üle 2,4 miljoni ning haigestunute seas oli ka peaminister Johnson ise.
Johnson ootab mitte ainult tulevast vabadust COVID-19-st, vaid ka Brüsseli seatud reeglitest.
Kolmapäeval tervitas ta ÜK ravimiameti otsust anda kasutusluba AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli välja töötatud koroonavaktsiinile ning “uut algust” õitsevale ja maailmale pühendunud Suurbritanniale.
Lisaks sellele, et tagatud on tariifideta ja kvootideta ligipääs EL-i 450 miljonile tarbijale, sõlmis Suurbritannia hiljuti kaubanduslepped mitme riigiga nagu Jaapan, Kanada, Singapur ja Türgi.
Silmapiiril on ka lepe Indiaga, kuhu Johnson tahab teha uue aasta esimese tähtsa visiidi. Samuti tahab London lepet ametisseastuva USA presidendi Joe Bideni administratsiooniga.
Lähemal ajal on aga kõik pilgud suunatud kodumaale ja keskendunud sellele, kuidas elu väljaspool EL-i praktikas välja kukub, alates muutustega lemmikloomade passides ning lõpetades autojuhilubadega.
See tähendab ka häireid sadamates, suurendades kartusi toidu- ja raviminappuse pärast, samuti viivitusi puhkuse- ja ärireisijatele, kes on olnud harjunud sujuva reisimisega EL-is.
Briti kalurid on pahased kompromissi üle, mis võimaldab EL-i kaluritel jätkata püüki ÜK vetes.
Tuleviku osas on ärev ka võtmetähtsusega finantsteenuste sektor, mis jäi kaubandusleppest suuresti välja.
Suurt tähelepanu pööratakse Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirile, et tagada seal piiramatu liikumine, mis oli üks tähtsamaid punkte 1998. aasta Suure reede rahuleppes, mis lõpetas 30 aastat kestnud vägivalla Briti ülemvõimu vastu.
Šotimaal, kus oli vastuseis Brexitile suurim, seisab Johnson aga silmitsi potentsiaalse põhiseadusliku peavaluga tugevnevalt iseseisvusliikumiselt. (AFP–STT-BNS)