President Kersti Kaljulaid oskab iga sammuga ühiskonda segadusse ja lõhki ajada – nii ka seekord, kohtudes tuleval nädalal kriisireguleerimise käigus parlamendivälise erakonna juhi Kristina Kallasega, tehes nii tollele mainekujundust.
President Kersti Kaljulaid kohtub järgmisel nädalal kõikide parlamendierakondade ja parlamendifraktsioonide juhtidega, et vestelda tekkinud poliitilisest olukorrast ning erakondade koostöövõimest.
Teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval kohtub president Reformierakonna juhi Kaja Kallasega, Keskerakonna esimehe ja peaministri Jüri Ratasega, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimehe Martin Helmega, Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi, sotside esimehe Indrek Saare ja Eesti 200 juhi Kristiina Kallasega. Lisaks kohtub riigipea ka riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhi Kersti Sarapuuga, EKRE fraktsiooni juhtiva Siim Pohlakuga ning Isamaa fraktsiooni juhi Priit Sibulaga. (BNS)
Käimasolev kriis on tekkinud Riigikogus, Eesti 200 aga pole parlamendis esindatud – miks on vaja kaasata ühe ühiskonnas marginaalset mõju omava ja pigem meedia poolt ülesupitatud poliitprojekti liidrit?
Eesti 200 seisukohad on väga kaugel neist, mis on kirja pandud Eesti Põhiseaduses, eriti selle preambulis. Muu hulgas on selle esimees Kristina Kallas mõista andnud, et Eestis peaks vene keel saama teiseks riigikeeleks. Eesti 200 arvates tuleb Eestis juurutada multikultit ja globalismi.
Kristina Kallasel pole hetkel mingit mõju, mis võiks kaasa aidata poliitilise kultuurituse vohamise lõpetamisele – Eesti 200 seisukohad pigem suurendavad pingeid. Nii on nad avalikult võtnud endale homoseksualistide esindamise ülesande, mis paneb küsima – kuidas nad suudavad ühiskonna konservatiivse osaga rahu saavutada?
President Kersti Kaljulaid kohtub Eesti 200 liidri Kristina Kallasega ainult ühel eesmärgil – selleks, et anda poliitprojektile parlamendierakondadega võrdne staatus, teha neile propagandat ning sillutada Eesti 200-le teed võimu juurde.
Nii oskas opositsioonile “katet tegev” Kaljulaid järgmise “õilsa” algatuse poliitiliseks palaganiks muuta.