Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi kirjutab, et kuna naljaeelnõu kategooria riigikogu menetluses puudub, on ainus mõistlik viis käsitleda opositsiooni abielureferendumi takistamiseks tehtud ettepanekuid rahvasaadikute siira ja tõsimeelse soovina, millega peab kaasnema poliitiline ja ühiskondlik vastutus.
Abielureferendumi vastase obstruktsiooni tuhinas on Kaja Kallase poolt juhitud opositsioon teinud põhimõttelise vea.
Riigikogu otsusele muudatusettepanekute esitamine on eelnõuga sarnast seadusandlikku jõudu omav tegevus. Eelnõusid ja nende muudatusettepanekuid pole aga võimalik tõlgendada tavakeelekasutuses levinud iroonia, sarkasmi, nalja või huumori poolt võimaldatava mitmetähenduslikkuse kaudu, vaid neid tuleb tõlgendada üksnes literaalses ja otseses tähenduses, kui riigi seadusandliku koja liikme tahteaktis väljenduvat ettepanekut, milline peaks asjade seis riigis välja nägema.
On ebaoluline, millisest taotlusest parlamendi saadik eelnõud või selle parandusettepanekut esitades lähtus. Igat parlamendiliikme legislatiivset sammu tuleb tõlgendada tema siira ettepanekuna riigielu küsimustes – milliseid algatusi ette võtta, millised mitte, mis peaks olema lubatud ja mis mitte.
Vastasel korral tuleks riigikogul enne eelnõu esitamist sisse seada protseduuriline menetlus, kus seadusandliku koja liige on sunnitud riigikogu juhatusele avaldama, milliste taotlustega ta eelnõu on esitanud – kas tõsimeeli, naljaga pooleks, irooniliselt või mingil muul viisil. Riigikogu juhatuse ülesandeks oleks aga hinnata, kas komisjon ja riigikogu suur saal peaksid saadiku mitmetähenduslikke intentsioone menetlemisel arvesse võtma või mitte.
Lühendatult portaalist Objektiiv