14.01.2021
Jüri Ratas
“Vaadates „musta kolmapäeva“ õhtul Esimeses stuudios Jüri Ratase intervjuud, tekkis mul tahtmine täpsustada, mis on õieti maailmavaade.
Väike entsüklopeedia (2001) defineerib: Maailmavaade on inimese kui tunnetuse subjekti üldine arusaamine teda ümbritsevast maailmast ja tema enda kohast selles, oma tegevuse mõistmine ja hindamine.
Vikipeedia lisab: Iseloomulikeks näideteks maailmavaadete kohta on mitmesugused -ismid, näiteks liberalism, materialism, determinism, oportunism, polüteism, dialeteism jne.
Kuidas käsitleti seda mõistet Esimeses stuudios?
Esimene stuudio 13.01.2021. Intervjueerija Andres Kuusk, intervjueeritavana eelmisel ööl oma tagasiastumisest teatanud peaminister Jüri Ratas.
Andres Kuusk: „[…] EKRE tundub, et on oma koha opositsioonis juba sisse võtnud ja tulistab nii-öelda täie rauaga. Martin Helme ütleb: „Ma olen alati arvanud, et keskerakondlastel pole mingit erilist maailmavaadet ega poliitilisi veendumusi. Maailmavaateks on raha ja võim ja see tähendab, et kõigega ollakse nõus.“ Kohe näha, et vanad sõbrad.“
Jüri Ratas: „[…] kui rääkida Keskerakonna maailmavaatest, siis see on olnud viimased … kakskümmend viis viimast aastat ikkagi väga selge ja tugev. See on olnud see, et teha kõik selleks, et Eestis oleks võimalikult vähe äärealasid, et Eesti elukeskkond oleks tugev, et need inimesed, kes täna on näiteks pensionil, et nende sissetulek oleks võimalikult kõrge ja et tegelikult me liiguksime järjest rohkem ja rohkem sellise tugeva keskklassi poole, kus on siseturvalisus, väikeettevõtjad, haridustöötajad, et ma arvan, et see, et Eesti elu läheks edasi. Ja sellesse on Keskerakond need neli aastat väga tugevasti ka panustanud.“
Kõrged ja õilsad pürgimused, kuid mis nendel on pistmist maailmavaatega?
Minu meelest on võimalikud kaks varianti.
Esiteks. Jüri Ratas tõepoolest ei taipa, mis on maailmavaade. Sel juhul tekib küsimus, miks nii piiratud inimene on peaminister ja erakonna esimees.
Teiseks. Jüri Ratas juhib vaatajaid teadlikult eksiteele, suunates vestluse maailmavaate ebamugava teema asemel hoopis teistele radadele. Sel juhul tekib teistsuguseid küsimusi. Näiteks, milliseid valgustkartvaid põhjuseid on tal vett segada ja ausast vastusest mööda hiilida.
Ei saa olla nii, et inimene, kes eile oli ateist, on täna üleöö muutunud veendunud kristlaseks. Ja järgmisel nädalal võib ta olla juba veendunud muslim ning upitada oma tavaliselt istumiseks kasutatavat kehaosa regulaarselt teatud ilmakaare suunas.
Sel juhul on kõige tõenäolisem, et usuküsimused on tema jaoks tähtsusetud ja tema käitumist määravad mingid hoopis teistsugused ajendid.
Ei saa olla nii, et üks erakond teeb peaministriparteina kaks aastat intensiivset ja viljakat koostööd partneritega, kelle maailmavaade on rahvuskonservatiivne. Ja siis üleöö loobub senisest koostööst ning on valmis liituma koalitsiooni erakonnaga, kes esindab ja viib ellu liberaaldemokraatlikke, sallivusvihkajalikke väärtusi.
Sel juhul on kõige tõenäolisem, et maailmavaatelised küsimused on tema jaoks tähtsusetud ja tema käitumist dikteerivad mingid hoopis teistsugused ajendid.
Martin Helme arvab, et need on võim ja raha. Võib ehk olla ka midagi muud. Kuid igal juhul on avalikkuse ette paisatud seletus juhtunu kohta läbinisti võlts.”
Paul Oja, Uued Uudised Soomest
