21.01.2021
Karbiarhitektuur.
„Kellele kuulub Eesti Rahva Muuseum?“ küsib EKRE Tartu osakonna liige Silver Kuusik, kui oli saanud äraütleva kirja ERM-i juhtkonnalt sealses parklas plaanitud Tartu rahu aastapäeva tähistamiseks koos rahvuslippude, rahvuslike kõnede ja isamaaliste lauludega.
Vaevalt, et kellelegi tuleb suure üllatusena, et konservatiivse maailmavaate lipulaev Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on pidanud tähtsaks ning tähistamisväärseks veebruari nii kahekümne neljandat kui ka teist kuupäeva. Viimane on eriti oluliseks sündmuseks just tartlastele. Tänavu möödub sellel kuupäeval 101 aastat Tartu rahulepingu allkirjastamisest Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, millega lõpetati vabadussõda, määrati kindlaks Eesti idapiir ning millega Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Aasta-aastalt on Tartu rahu aastapäeva tähistamine ka elanikkonna seas üha populaarsemaks muutunud, ent tänavu on teatavasti mitmed traditsioonid ja koosviibimised saanud koroona tõttu tagasilöögi. Nii vaatasime EV valitsuse määrust ning Terviseameti ja PPA nõudeid ning mõtlesime sedapuhku teha Tartu rahu tähistamise Eesti Rahva Muuseumi B-parklas. Ürituse ülesehitus oleks võimaldanud muidu peaaegu tühjal platsil osaleda 400-l inimesel värskes õhus ning ca 150 autoga tulnul autokino formaadis. Oleme nendel üritustel pidanud oluliseks rõhutada sinimustvalget sümboolikat, pidanud isamaalisi kõnesid ning laulnud Eesti rahvale kalliks saanud laule.
Nii PPA kui Terviseamet andsid oma kooskõlastused 18.12.2020.
Saatsin samal päeval ERM-i kirja, milles palusin planeeritud üritusele nende kooskõlastust. 22.12.2020 teatas ERM-i arendusdirektor Viljar Pohhomov, et neil on küll planeeritud sinna minimaalne parkla kasutus, kuid arvas siiski, et mahume ilusasti ära.
17.01.2021 helistasin uuesti arendusdirektorile ning sain ka telefonitsi kooskõlastuse. Samal päeval saatsin kirjaliku kinnituse soovi ning sain hr Pohhomovilt järgmisel päeval (18.01.2021) alljärgneva vastuse:
“Tere. Tutvustasin Teie plaane täna ERM-i juhtkonnale ning meie seisukoht on jätkuvalt, et Eesti riigi jaoks olulistel tähtpäevadel (EV aastapäev, Tartu rahu aastapäev, Lipupäev, Võidupüha, Taasiseseisvumispäev) on meie majas või territooriumil võimalikud ainult riigi või kohaliku omavalitsuse poolt korraldatavad sündmused. Seetõttu ei pea me võimalikuks nimetatud ürituse toimumist 2. veebruaril meie territooriumil.”
Mulle jääb täiesti mõistetamatuks väide, et on olemas mingi “jätkuv seisukoht”. Eelnenud kuu aja kestel ei mainitud midagi sellist mitte kordagi! Olen täielikult nõus, et kui tõepoolest linn, vald, riik või ERM korraldaksid samal päeval ise mingit üritust sellel territooriumil, siis neil oleks mistahes kodanikeühenduse ees eesõigus. Kuid olukorras, kus 95 % parklat on tühi ning mattunud pimedusse, jääb mulle vägisi mulje soovist meile poliitiliselt “ära panna”. Eriti kurvaks teeb see äraütlemine, kui tuleb meelde hiljutine nn nali Venemaaga liitumise kohta.
Mis võiks olla häbiväärset Eesti rahvale nii olulise päeva tähistamises? Kellele lõpuks kuulub ERM? Kui kaugel oleme olukorrast, kus rahvuslik-konservatiivsed üritused üldse keelatakse?
Silver Kuusik, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond