Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Millise pagasiga Põlissoomlased aprillis KOV valimistele vastu lähevad

-
27.01.2021
Põlissoomlaste lipud.

“Soomes tulevad 18. aprillil kohalike omavalitsuste valimised. Põlissoomlased valmistuvad valimisteks hoolikalt. Praegu on erakonnal üle kogu maa koos ligi 3800 kandidaati, kavas on neid aga hankida 6000 kuni 6500.

Põlissoomlased tõrjuvad tagasi koalitsiooniparteide väited, et KOV valimistel hääletatakse ainult kohaliku elu küsimuste üle. Suure poliitika ja omavalitsuste elukorralduse küsimused on niivõrd läbi põimunud, et kandidaate vallavalitsusse hääletades avaldatakse igal juhul arvamust ka riigi poliitika kohta.

Põlissoomlased on koostanud dokumendi, kus esitavad lühikokkuvõtte oma programmist KOV valimistele. Siin on selle dokumendi täielik tõlge.

„Asjad tähtsuse järjekorda – Põlissoomlaste programm kohalike omavalitsuste valimisteks

Lühikokkuvõte

1. Maksude tõstmise tee on käidud lõpuni läbi – asjad tuleb panna tähtsuse järjekorda. Kohalikel omavalitsustel tuleb keskenduda soomlaste heaolu ja turvalisuse edendamisele. Teisejärgulisi, tarbetuid ja kahjulikke kulutusi on tarvis kärpida kõigepealt.

2. Kodumaistel ja kohalikel ettevõtetel peab olema võimalus omavalitsuste korraldatud teenuste tootmiseks. Tootjat valides tuleb era- ja riikliku ettevõtte vahel valik teha juhtumipõhiselt, juhindudes tervest mõistusest, mitte poliitilisest ideoloogiast. Selliste möödapääsmatute teenuste nagu elekter ja vesi pakkumine peab jääma ühisomandisse, kohalikud omavalitsused ei tohi soodustada eramonopolide tekkimist.

3. Onupojapoliitikast, endale kahmimisest ja omakasupüüdlikust sebimisest saab kõige lihtsamalt jagu, kui korrumpeerunud poliitikud hääletades välja vahetada. Põlissoomlased ei ole endale soodustusi kauplevate gruppide või firmade jooksupoisid, vaid peavad silmas omavalitsuse huve tervikuna.

4. Kliimapoliitikas on vaja tasakaalukat mõtlemist. Omavalitsused ei pea koormama oma majandust või kohalike elanike rahakotti kliimapoliitiliste sihiseadmistega, mis oleks üldriiklikest auahnemad. Soome tehasekorsten on keskkonnale kasulik tegu [teisisõnu, mingi toote valmistamine Soomes koormab reeglina vähem keskkonda kui selle tootmine kusagil odava tööjõuga ja mahajäänud tehnoloogiaga riigis, kui tootmine on Soomest valitsuse lühinägeliku maksupoliitikaga välja tõrjutud – tõlk.].

5. Ideoloogilise lollimängimisega tuleb piiri pidada. Kohalikud omavalitsused ei pea osalema väikeste, kuid kõvasti kisavate vähemusgruppide multikultiprojektides või mõttetus sooideoloogiasahmimises. Suvekoraal [luterlik kirikulaul, mille laulmisega koolides traditsiooniliselt juhatatakse sisse suvevaheaeg; juba aastaid on nõutud selle ärajätmist, väites, et see solvab millal muslimeid, millal ateiste – tõlk.] ja jõulude pühitsemine kuuluvad kooli juurde. Soomlaste süüdistamine rassismis või püüded vihakõne tõrjumise sildi all diskussiooni lämmatada ei ole asjad, millega kohalikel omavalitsustel tegelda tuleks.

6. Investeeringud liiklustaristusse tuleb teha eelkõige sujuvat liiklust silmas pidades. Kapitalimahutusi raudteede võrku ei maksa üle tähtsustada ega autoga liiklemist ebamugavaks muuta aatelistest seisukohtadest lähtudes. Igal liiklemisviisil olgu oma koht. Teedevõrk moodustab nii olulise ja vältimatu osa ühiskonna infrastruktuurist, et selle eest hoolitsemist ei või KOV hallataval territooriumil jätta elanike mureks; teede pidamine kasutuskõlblikena on omavalitsuse üks põhiülesandeid.

7. Aitab juba võlakoorma kasvatamisest ülepaisutatud investeeringute tarbeks. Praegu ei ole aeg uute omavalitsushoonete, kiirtrammiteede või kontserdipaleede ehitamiseks. Võlasilmuses hingeldav omavalitsus ei ole iseseisev. Iseseisvad omavalitsused on lähidemokraatia garantii.

8. Koolid peavad olema turvalised kohad õppimiseks. Kiusamist tuleb tõkestada otsustavate meetmetega ja koolis tehtud kuritegudest tuleb sussutamise asemel alati teha politseile kuriteoteade. Erivajadustega õpilaste paigutamine tavalisse klassi on kõigile karuteene. Hoolt tuleb kanda ka selle eest, et raamatukogud oleksid vaiksed ja rahulikud, nii et igas vanuses elanikud end seal mugavalt tunneksid.

9. Rootsi tee ei ole Soome tee. Halb sisserännupoliitika lammutab omavalitsuste majandust ja elanike turvatunnet. Kohalikud omavalitsused peavad keelduma vastu võtmast kvoodipagulasi ning nõudma riigilt sisserännupoliitika rangemaks muutmist eeltingimusena valitsusega lepingute sõlmimiseks – suurtel linnadel on riigi lepingupartnerina küllalt tugev positsioon.

10. Aeg on lõpetada sisserändajate ümmardamine. Omavalitsused peavad lõpetama ebaseaduslikult riigis viibivatele isikutele teenuste jagamise, sisserändajate oma keele ja kultuuri toetamise ning tööle võtmisel tuleb loobuda soomlaste suhtes ebaõiglasest „positiivsest diskrimineerimisest“. Kehvasti toimiva integreerimise asemel tuleb omavalitsustel edendada halvasti sulandunud sisserändajate tagasirännet kodumaale. Kohalikud omavalitsused peavad kõrvaldama kõik kahjulikku sisserännet soodustavad külgetõmbefaktorid.“

Dokumendi algsel kujul leiab SIIT

Paul Oja, Uued Uudised Soomest