01.02.2021
Eestimaal oli tänavu tavaline talv.
Paarikümne aastaga on jää sulamistempo muutunud enam kui poole kiiremaks. Mida see kliimale tähendab ning kas sulamistempot üldse saab enam kuidagi aeglustada? Sellest rääkis Vikerraadios Tallinna ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektor Jüri Kamenik.
Ja üllatus-üllatus! Kameniku sõnul pole jää sulamises midagi hullu. Tuleb arvestada sellega, ka kümned tuhanded aastad tagasi oli kahe jääaja vahel selline olukord ja inimkonnal tuleb praegu lihtsalt paratamatult sellega kohaneda.
Kamenik rääkis kõikide rohepöörajate ja kliimastreikijate kurvastuseks , et kliimaga on see asi, et see on osa kogu maakerast ja muuta midagi ei saa – võime hajutada udu lennuväljal või kusagil korraks pilvi laiali ajada, aga kogu kliimat muuta endale meelepäraseks pole võimalik.
Rääkides inimtekkelisest kliimamuutuse, siis selle osa üle vaieldakse klimatoloogi sõnul küll kõvasti, kuid ta osutas tõsiasjale, et inimese osa kliimamuutustes on kõigest on 0,1-8 protsenti. „Ülejäänud on ikkagi looduses olevate protsesside tagajärg,“ lausus ta. „Isegi kui see 8 protsenti on inimtegevusega seotud, on see väike osa.“
Ta tõi näite, et isegi võitlusest CO2ga pole suurt kasu, sest kliima soojenedes kasvab vee aurumine ookeanidest, mis omakorda soojendab kliimat veelgi. Ja just see veeaur, mitte süsihappegaas, moodustabki suurema osa kasvuhooneefektist.
Mäletatavasti oli eelmine keskkonnaminister Rain Epler paljudel hambus, kui ta rääkis, et inimtekkelise kliimamuutuse kohta alles vaieldakse. Nüüd on klimatoloog oma selge sõna selle kohta välja öelnud. Ja uue valitsuse plaan põlevkivitöötlemise lõpetamisega CO2 taset vähendada annab tulemuseks suuresti vaid tööpuuduse ja sotsiaalsed probleemid.