06.07.2016
Tony Blair
Briti ekspeaminister Tony Blair viis riigi 2003. aastal halvasti ette valmistatud, kehvalt ellu viidud ja õiguslikult küsitavasse sõtta Iraagi vastu, selgus kolmapäeval kauaoodatud Iraagi sõja raportist.
Endine kõrge riigiametnik John Chilcot ütles raportit esitledes, et see on “aruanne väga halvasti läinud sekkumisest, mille tagajärjed saadavad meid tänase päevani”.
Raport avaldati konverentsikeskuses, mille ette kogunes üle 100 sõjavastase protestija. Paljud neist hüüdsid “Blair valetas, tuhanded surid” ja “sõjakurjategija Tony Blair”.
Raportist selgus, et otsus liituda USA juhitava sissetungiga langetati kaua aega enne muude võimaluste ammendamist ja valeks osutunud luureandmetele tuginedes.
“28. juulil (2002) kirjutas härra Blair president Bushile, kinnitades, et ta on temaga “ükskõik mis ka juhtuks”, ütles Chilcot.
Ehkki hinnang sissetungi seaduslikkusele ei olnud Chilcoti pädevuses, nimetas ta sõjale õigusliku aluse leidmise protsessi “ebarahuldavaks”.
“Me oleme järeldanud, et Ühendkuningriik otsustas liituda Iraagi invasiooniga enne rahumeelsete desarmeerimisvõimaluste ammendumist. Sõjaline lahendus ei olnud viimane väljapääs,” lausus ta.
Sõda õigustati väitega, et Iraagi liidril on massihävitusrelvad. Sissetungi järel jäid sellised relvad leidmata.
Raport asetas selle eest süü luurekogukonnale ning märkis, et valitsus “ülehindas tõendite paikapidavust” Iraagi võimekuste ja kavatsuste suhtes.
Blair kaitses avalduses oma otsust, öeldes, et tegutses Suurbritannia parimates huvides.
“See raport peaks kummutama süüdistused pahatahtlikkuses, valetamises ja eksiteele viimises,” teatas Blairi kantselei avalduses.
“Sõltumata sellest, kas rahvas nõustub või ei nõustu minu otsusega astuda sõjalisi samme Saddam Husseini vastu, langetasin selle heas usus ja järgides oma arusaama riigi parimatest huvidest,” lausus aastatel 1997-2007 Briti valitsusjuhina töötanud Blair.
Chilcoti sõnul ei suutnud Blair tagada “paindliku, realistliku ja ressurssidega täielikult kaetud” invasioonijärgse plaani olemasolu. Suurbritannia plaanid invasioonijärgse Iraagi suhtes olid endise tippametniku sõnul “täiesti ebaadekvaatsed”.
“Hoolimata konkreetsetest hoiatustest alahinnati sissetungi tagajärgi. Kavandamine ja ettevalmistus Iraagiks pärast Saddami oli täiesti ebaadekvaatne,” sõnas Chilcot.
Uurimine lükkas tagasi Blairi kinnituse, et kohaliku opositsiooni tugevust, Al-Qaeda esiletõusu ja vägivalda õhutanud Iraani seotust, ei olnud võimalik ennustada, et need olid “invasiooni eel selgelt välja toodud”.
2009. aastal algatatud uurimine pidi esialgse kava kohaselt lõpule jõudma aastaga, ent raporti koostamine venis seitsmele aastale. Valminud dokument koosneb 2,6 miljonist sõnast.
Uurimise algatas peaminister Gordon Brown, kes tõusis valitsusjuhiks pärast Tony Blairi, kes juhtis Suurbritannia Iraagi konflikti 2003. aastal. Sõjas kaotas elu 179 Briti sõjaväelast.
Raport hõlmab Suurbritannia seotust Iraagiga aastatel 2001-2009 ja uurib, mis juhtus, kuidas otsuseid langetati ja samme astuti ning milliseid õppetunde saadi.
Sõja kõrghetkeil teenis Iraagis umbes 46 000 Briti sõdurit.
Suurbritannia valus kogemus Iraagis muutis riigi tõrksaks lahingüksuste saatmise suhtes teistele operatsioonidele, ehkki Briti lahingüksused tegutsesid Afganistanis 2011. aasta lõpuni. Liibüas piirdus lääneriikide sekkumine õhusõjaga Muammar Gaddafi režiimi vastaste toetuseks.
Süürias otsustasid lääneriigid mitte astuda sõjalisi samme president Bashar al-Assadi valitsuse suhtes ning alustasid 2014. aasta septembris õhurünnakuid Islamiriigi vastu.