04.02.2021
Kaitsepolitsei peakorter Tõnismäel
Kui hiljutine Norstati uuring näitas, et üle poole Eesti inimestest ei usu kapo sekkumist poliitikasse, siis tõi meedia selle välja kui väga positiivse. Riigikogu saadik Jaak Valge leiab, et väga hoiatav on hoopiski fakt, et 35% inimestest usub jõustruktuure poliitikat mõjutavat.
Norstati uuringu järgi arvab või pigem arvab 35 protsenti (ning kui välistada «ei tea» vastused, siis 40 protsenti) Eesti kodanikest, et avalikustamise kuupäeva valik oli sekkumine poliitikasse, et nurjata päev hiljem toimuma pidanud abielureferendumi otsustamine riigikogus.
“Väga paljud poliitikud, ning mitte ainult endise koalitsiooni poliitikud, vaid ka meediategelased on vihjanud Eesti eriteenistuste sekkumisele poliitilisse protsessi. Ja isegi see pole kõige olulisem,” kirjutab Jaak Valge Postimehe arvamusloos.
Ta analüüsib: “Tõsi, neid, kes arvasid, et see ei ole tõenäoline või on pigem ebatõenäoline, oli rohkem. Ent olukord, mil koguni 40 protsenti kodanikest arvab, et julgeolekuasutused on sekkunud demokraatlikku protsessi, on unikaalne. Eesti ajaloos võis see osakaal olla suurem vaid pärast 1934. aasta riigipööret. Toona aga tegutses politsei siiski valitsuse juhtimisel.”
Jaak Valge täpsustab, et usaldus Eesti julgeolekuasutuste tegevuse suhtes on tõenäoliselt sellest ajast alates madalaim. Kaitsepolitseiamet ja prokuratuur võlgnevad tema sõnutsi kodanikele põhjaliku selgituse või vabanduse.
“Mina ei usu kaugeltki, et kaitsepolitseiamet tegi oma otsused Annelou van Egmondi (ALDE emissar – toim.) suuniste järgi, ent raske on uskuda ka seda, et kaitsepolitseiamet ei teadvustanud oma ajavaliku poliitilisi tagajärgi. Viimasel juhul oleks see asutus poliitiliselt täiesti kirjaoskamatu,” kirjutab EKRE poliitik.
“Isegi olenemata konkreetse juhtumi lahendusest vajame tsiviilkontrolli julgeolekuasutuste üle. Riigikogu vastava komisjoni kontroll kaitsepolitseiameti üle on täiesti formaalne, ning nii ei saa see jätkuda. Van Egmondi ja temataoliste meie siseellu sekkuvaid soovitusi saame iseseisvas riigis ignoreerida, aga tsiviilkontroll eriteenistuste üle on üks demokraatliku õigusriigi tunnuseid, mille eest peaksid seisma nii vastasrind kui ka võimuliit,” lisab ta.