10.02.2021
Otsustajad või hoopiski hüpiknukud?
Natsionaalsotsialistide võimuletulekut Draamateatri lavale toov Kertu Moppel räägib pikas intervjuus Postimehele muuseas soorollidest. „Ega suguelund ju ei lavasta, lavastab ikka inimene,“ vastab Moppel küsimusele, kuidas ta suhtub sellesse, et temast kui loojast rääkides rõhutatakse sugu ning mainitakse, et ta on üks väheseid naissoost lavastajaid.
Kuigi see oli mõeldud teises suunas, on sel tema lausel tugev tõepõhi all.
„Üldse on soo rõhutamine ametite puhul minu jaoks natuke absurdne, näiteks kui tuuakse välja, et naiskirjanik, naispeaminister jne. Pole midagi teha, see siiski kõlab natuke nagu invaolümpia, mitte päris olümpia,“ lisab ta.
Seda (nais)loojat parafraseerides võiks ju öelda, et ega suguelund riiki ei valitse, seda teeb ikka inimene.
Nii, et kõik need jutud meie naispresidendist ja naispeaministrist ning naiste ja meeste arvust valitsuses ja vahekorrast (sic!) taanduvad sellele lihtsale, kuid samal ajal tabavale lavastaja tõdemusele. Ja sellega võikski teema lõppenuks lugeda.
Moppel jõuab ajakirjanikuga sõbrannatades peagi EKRE juurde. „Tegemist on väga heade strateegidega. Neil on väga palju truusid valijaid, kes jäävadki neid valima, kuni ülejäänud erakonnad ei suuda välja mõelda, kuidas lahendada paljusid probleeme – majandusliku ebavõrdsuse kiirenev kasv, ääremaastumine jne“
Ta lisab, et kuni mainstream-erakonnad unustavad ühe suure inimgrupi, võib alati tulla kuskilt mingi ekstreemne populistlik erakond ja leiab, et isegi EKREst annab hullemaks minna. Ja selle vastu tuleb kultuuriinimestel muudkui seakisa teha.
Kertu Moppel on teatriinimene, kes meenud tähelepanelikule meediajälgijale artikliga, mis sõimas sõna otseses mõttes „sitapäid“. Nii, et selline retoorika on kulturnikel igati aktsepteeritav. Saab hullemaks minna ikka küll.