15.02.2021
NATO väed Leedus. Kui palju on neist kasu hübriidsõjas?
Bideni julgeolekunõunik Jake Sullivan teatas veebruari algul, et president Biden külmutab eelkäija Donald Trumpi mullu suvel teatavaks tehtud kava tuua 36 000st Saksamaal teenivast USA sõjaväelasest 12 000 sealt välja.
“Biden peatas Donald Trumpi algatatud protsessi umbes 12 000 sõduri Saksamaalt äraviimiseks. President Trumpi riigikaitse programmi oluline eesmärk oli aidata NATO liitlastel kaitsta endid Vene agressiooni vastu. Ta sai aru, et kaitsepoliitika, mis keskendus Saksamaa kaitsmisele, pole enam asjakohane ja hakkas tugevdama Venemaale otseselt vastamisi seisvate riikide, nagu Poola, Rumeenia, Eesti, Läti ja Leedu kaitset. Uue spetsiaalse programmi – Balti julgeolekualgatuse (Baltic Security Initiative) raames eraldas USA 169 miljonit dollarit abi Balti riikidele,” kirjeldab endine sõjaväelane Jüri Toomepuu toimuvat.
Trump, kes oli oma ametiajal väljendanud arvamust, et NATO liikmed peaksid oma kaitsekulutusi suurendama, soovis, et seataks piir, mille kohaselt tohib korraga Saksamaal olla kuni 25 000 USA sõdurit, vahendas uudistekanal BBC eelmise aasta juulis.
Välja kavatseti Saksamaalt tuua 12 000 sõjaväelast, kellest 5600 oli kavas paigutada Ida-Euroopasse ja 6400 koju viia. USA kaitseminister Mark Esper ütles, et lahinguüksused liigutatakse Ida-Euroopa riikidesse ja Musta mere piirkonda, et olla paremini valmis Vene ohu tõrjumiseks, vahendas Daily Mail mullu juulis.
USA president Trump ütles tollal põhjenduseks, et USA kulutab praegu Saksamaa palju raha, aga pole ise nõus oma kohustusi täitma, seetõttu sunnitakse Saksamaad tegutsema nii, et väed tuuakse sealt välja.
Osa vägesid oli plaanis viia Saksamaalt üle Itaaliasse, USA Euroopa väejuhatus aga Saksamaalt Stuttgardist Belgiasse. Saksamaale kavatseti alles jätta 24 000 USA sõjaväelast. Vägede liigutamine arvati maksvat suurusjärgus miljard eurot. Samal ajal otsustas USA suurendada kohalolekut Poolas, selleks oli sõlmitud kokkulepe president Andrzej Dudaga.
EKRE programmi kaitsekavades oli samuti arvestatud USA sõjalise võimsuse nihutamisega Venemaa piirialadel paiknevatesse riikidesse, sealhulgas sõjalise juhtimise osaline ületoomisega Eestisse. Bideni plaanides aga pole NATO kaitsetegevuse jõulist laiendamist Ida-Euroopasse, vaid uus USA president kaitseb neid, kes peaksid ise jalad kõhu alt välja tõmbama.