Pärast nädalajagu kestnud põiklemist, tuli peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) täna lõpuks Riigikogu ette, et teha poliitiline avalduse koroonaolukorra kohta Eestis. Vastates saadikute küsimustele, ei olnud tal kriisi keskel anda konkreetseid vastuseid ega ka pakkuda lahendusi.
Tema läbiv sõnum, oli hoopis vastanduda end eelmisele valitsusele ja süüdistada neid kõiges halvas, korrutades aina, et uus valitsus on alles kuu aega ametis olnud. Samas „unustab“ ta selle pool valitsust moodustab Keskerakond ja nende hulgas ka konkreetsel selle ala eest vastutab jätkuvalt Tanel Kiik.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel võttis tema mannetu esinemise kokku fraktsiooni esimees Martin Helme, kes ütles, et tal on Eestist nii halva valitsuse ja nõrga peaministri pärast lihtsalt kahju.
Martin Helme: „Tahaksin öelda, et vaene Eesti. Tuli Kaja Kallase valitsus – kütuse hind hakkas tõusma ja koroonanumbrid lähevad läbi lae. Ma muidugi sissejuhatuseks peaks ütlema ka seda, et tore, et me täna saime peaministri Riigikogu ette. Sisu oli muidugi, nagu ta oli. Aga nädal aega ootas Riigikogu, Riigikogu fraktsioonid, Riigikogu juhatus, et valitsusjuht kuidagigi suvatseks vastata, kas ta leiab aega ja tahtmist tulla Riigikogule aru andma kriisist või mitte.
Minu meelest ei ole see parlamentaarses riigis absoluutselt sobilik ega kohane. Ma lausa julgeksin öelda, et see on väga vale viis oma peaministriametis oleku aega alustada. Ja ma loodan, et sellist asja enam mitte kunagi ei juhtu. Ja ma peaks ka ütlema, et peaminister lõpuks tuli parlamendi ette pärast seda, kui opositsioonis hakkasid tõsiselt kõlama ettepanekud korraldada umbusaldus peaministrile, sest selles algatuses ei ole tal valikut, kas tulla või mitte tulla.
Aga ma saan aru, miks peaminister ei tahtnud parlamendi ette tulla. See on tänase arutelu sisust väga ilusti välja tulnud. Ega mingit selget plaani ja mingeid selgeid, kindlaid suuniseid, mille järgi ühiskond peaks edasi minema, tänasel valitsusel ei ole. Keskeltläbi peamine vastus kõikidele küsimustele on: me peame arutama, me peame vaatama, me peame jälgima. Jah, loomulikult tuleb vaadata, arutada, jälgida. Loomulikult tuleb numbreid analüüsida. Aga kõige rohkem on vaja ikkagi Eesti riigil seda, et meil oleks riigil juhtimine. Minu meelest ei saa praegune peaminister ega praegune valitsus absoluutselt aru, et vastutus selle eest, mis riigis toimub, ongi nende peal, vastutatakse täna selle eest, mis juhtub homme.
Läbiv toon kogu selles arutelus, nii algses sõnavõtus kui ka hilisemates vastuste voorus oli katse süüdistada eelmist valitsust. No vabandage väga! Pool eelmisest valitsusest istub tänases koalitsioonis. Sotsiaalminister on sama. Need asjad tuleks siis omavahel ära klaarida, kui milleski on etteheiteid.
Aga objektiivselt: tulla üles ehitama narratiivi, et eelmine valitsus sai halvemini hakkama või ei saanud hakkama koroona ohjamisega ja majanduse joonel hoidmisega Eestis, no see on obamalikult öeldes, selline lootuse julgus. See on kõva PR-eesmärk, kui soovitakse ajalugu nii põhjalikult ümber suuta kirjutada. See objektiivselt lihtsalt ei vasta tõele. Eesti oli 2020. aastal Euroopa üks musternäidisriike koroonaga toimetulemisel.
Väita sedagi, et eelmine valitsus jättis mingi hirmsa miini praeguse valitsuse alla, jättes mingid asjad otsustamata jaanuari keskel või tehes mingeid otsuseid valesti detsembri keskel, ei ole ka tõsi. Need otsused, mis tol ajal tehti, tuginesidki teadlaste ettepanekutele, ja nende järgi käituti. Ja prognoos oli, et meie nakatumine ei suurene.
Peamiselt kuulsime me täna siin loomulikult lihtsalt kirjeldusi sellest, mida ollakse tehtud. Noh, mind ajab see haigutama, need kirjeldused ei anna meile mitte midagi. See ongi väga vaevaline protsess.
Me kuulsime veel selliseid, noh, ma ei tea, banaalsusi selle kohta, mis probleemid meil on. Aga kuidas neid lahendada või mis see suund on, kuhu valitsus läheb, seda me ei kuulnud. Plaani oleks vaja, sedasama plaani, mida nõuti eelmise opositsiooni poolt eelmise valitsuse suhtes. Sedasama ma ütlen täna ka, et plaani ei ole.
Põhimõtteliselt seisab ju igal riigil, kes on koroonakriisi sattunud, ees enam-vähem kaks lihtsat valikut. Kas püütakse ühiskonda hoida nii avatud kui võimalik ja sinna juurde tuleb ühiskonnal teadvustada ja valitsusel välja öelda, et sellel on oma hind, hinnaks on laiem nakatumine, rohkemate inimeste haiglasse sattumine ja kõrgem suremus. Rootsi valis selle tee eelmisel aastal. See tundus, et on Rootsis ühiskondlikult aktsepteeritud tee. Ja kui valitsus sedasi tahab minna, siis valitsus peaks meile seda ütlema, et jah, numbrid on koledad, aga meil on need ja need ja need põhjendused, miks me leiame, et me väga palju rangemaks keerata ei taha või ei saa, ja sellel on need tagajärjed, millega ühiskond peaks leppima.
Teine võimalus on minna sulgemiste, piirangute, ütleme siis ka nende piirangute karmide jõustamiste teed. Ja sellel on oma hind, sellel on eelarveline hind. Aga ma saan aru, et tänane valitsus on täielik sendisaagija-valitsus, isegi elupäästvaid ravimeid ei raatsita osta, sellepärast et nendel on tükihind on liiga kõrge. Ja selle sendisaagimise juures ei taheta siis kompenseerida suletud ettevõtetele ja valdkondadele mingisugustki saamata jäänud tulu või tegevustoetust anda. Komisjonis hommikul kuulsime, et põhjus on selles, et raha on otsas.
Ei ole raha otsas. 2020. aasta eelarvesse jäi, sinna oli planeeritud laenuraha võtta rohkem kui miljardi jagu, rohkem, kui tegelikult lõpuks võeti. Nii et raha ei ole otsas ja ei ole otsas isegi mitte valitsuse reservid, lihtsalt need valitsuse reservid, tuleb tõsta eelmise aasta jäägid üle sellesse aastasse ja teil on sadu miljoneid vaba raha.
Nii et kõik need on ainult vabandused. Põhiliselt on nende vabanduste taha peitmisel ikkagi üks ja sama põhjus: ei juleta otsustada, ei teata, mida teha, ja ei ole jõutud ka kokkuleppele oma koalitsioonikaaslasega. Ja see on kriitika, mis meil on tänase valitsuse vastu.
Keegi ei süüdista tänast valitsust selles, et maailmas on koroona. Keegi ei süüdista tänast valitsust selles, et vaktsiine on liiga vähe. Me süüdistame selles, et need vaktsiinid, mis jõuavad Eestisse, istuvad laos või et neid antakse eliitvaktsineeritutele väljaspool järjekorda või et toimuvad vaktsiinide jaotamine väljaspool hankeid mingite omale sobivate firmade kaudu. Selles me süüdistame, mitte selles, et neid kätte saada ei ole. Ja see on kogu kriitika põhituum.
Ja muidugi, tänane arutelu siin või tänane esinemine peaministri poolt – ma ütlen veel kord: vaene Eesti.“