01.03.2021
Rõõmukõne eest karistamisega võiks alustada sotsiaalmeediaplatvormid, kes vaenukõne eest juba kolgivad.
„Tundub, et viha(vaenu)kõne pooldajad on pooliku lahenduse lävel. Kui on olemas vihakõne seadus, siis võiks ju olla ka rõõmukõne seadus ja menetleda võiks ju neid koos…
Mida tähendaks rõõmukõne? Meil esineb ju pidevalt juhuseid, kus elanikke kas peibutatakse või uinutatakse juttudega sellest, et õnn saabub kohe-kohe, meie juhtimisel viime teid tõotatud heaolu ühiskonda, mõned raskused on ajutised ja mingid süngetena näivad perspektiivid ainult näivad ähvardavatena ja nii edasi.
Kui ikka on valetatud ja rõõmukõneks põhjust tegelikult ei ole, võiks ju sama moodi kuni 3-ks aastaks järele mõtlema saata. Muidugi muutuks valimispropaganda ja ka ajakirjandus ehk tasakaalukamaks ning juristid leiaksid siin kindlasti ruumi ja ainest täpsustusteks ja ehk vaidlustekski – kuid need kaks seadust võiksid ju üksteist täiendada küll.
Riigikogu ajaks veel asja peeneks ja tooks eraldi välja vast ka kahjurõõmu ja veel mõne rõõmu eriliigi…“
Andres Raid, ajakirjanik