Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Prantsusmaa presidendi poolikute lahendustega võitlust koroonaga ähvardab läbikukkumine

-
05.03.2021
President Macroni ei ähvarda mitte sedavõrd viirus, kuivõrd saamatus pandemiaga toime tulla. (Foto: Scanpix)

Euroopa uus Covid-mängur on Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Nii kirjutab oma arvamusloos The Telegraphi kolumnist Ambrose Evans-Pritchard, kes leiab, et Macron (sarnaselt mitmele teisele Euroopa liidrile) üritab nn kolmandast lainest poolikute lahendustega kuidagimoodi läbi tulla.

Jaanuari alguses võttis Macron ainuisikuliselt vastu otsuse, mis oli vastuolus Prantsusmaa teadusnõukoja, epidemioloogide ja isegi riigi peaministri arvamuse ja soovitustega. Inimestele see tookord meeldis, seda peeti meediale vastu astuda julgeva juhi intelligentseks otsuseks. Iga nädalaga, mil ühiskond ei ole lukus, võidetakse majandusele aega juurde, väitis Macron.

Paraku on Macroni jaanuarikuise plaani õnnestumiseks vaja nakkuse stabiliseerumist ja kiiret vaktsineerimist. Mõlemad kipuvad tal käest libisema. Ehkki prantslaste haigusstatistika kogumine on enamjaolt üsna impressionistlik, nähtub sellest siiski üsna selge trend: positiivsete testide osakaal on 7,3%, mis on kõrgem ka möödunud aasta novembrist, nn teise laine tipphetkest. Iga nädalaga on hoopis tõusnud uutesse tüvedesse (Briti tüvi, Lõuna-Aafrika tüvi, Brasiilia tüvi) nakatunute arv.

Macron on nüüd kõhklev ja venitab otsustega. Õhtuse liikumiskeelu lühendamine kella kaheksalt kella kuueni on vaid sümboolne samm, mis tegelikult tähendab seda, et tööl käivad inimesed kogunevad peale tööd kõik enam-vähem ühel ajal toidupoodidesse. Dunkirkis ja Nizzas on nädalavahetustel kõik kinni. Pariis ja veel 20 piirkonda järgnevad ilmselt peagi. Mis tähendab, et Prantsusmaa tegelikult ikkagi liigub kolmanda sulgemise poole, ent keegi ei julge seda valjuhäälselt välja öelda.

On raske näha, kuidas õnnestub Macronil sellest olukorrast puhtana välja tulla. Ja ebaõnnestumise korral on tema toetus parandamatult hävinud. Ning siis astub lavale euroskeptik Marine Le Pen, kes uurimusküsitluste kohaselt hingab juba ammu Macronile kuklasse.

Eduks oleks vaja kiiret vaktsineerimist, kuid Prantsusmaal on terve hulk probleeme, üks neist on puuduv külmikute tarneahel Pfizer-BioNTech vaktsiini transportimiseks ja ladustamiseks, teiseks ei vaktsineerita AstraZeneca vaktsiiniga eakaid. Kolm kuud pärast ülemaailmse vaktsineerimise algust on vaevalt neli miljonit inimest Prantsusmaal saanud esimeses süsti. Tellitud AstraZeneca doosidest on kohale toimetatud vaid 24%.

Kogu selle kaose taustal võib karta, et kõrge surmade arv lükkab riigi avamist aina edasi, millega läheks luhta 2021. aasta turismihooaeg, mis ühtlasi tähendab, et majandus ei hakka kosuma enne kui ehk aasta teisel poolel. Prantsusmaa riigivõlg tõuseks siis aga 120 protsendini SKT-st ja tuhanded ettevõtted aetaks pankrotiäärele.

Itaalia on samuti vaid paari sammu kaugusel kolmandast lainest ja spetsialistid hoitavad, et peagi võib nakatunute arv tõusta päevas 30 000-40 000-ni. Kuid ka peaminister Mario Draghi ei ole valmis otsustavalt tegutsema. Restoranid ja baarid on avatud kella kuueni õhtul, kinod ja kontserdisaalid avatakse uuesti kahe nädala pärast. Itaalia majandus on nagunii murdumise äärel. Kui ka selle aasta teine kvartal läheb vett vedama, kasvab riigi oht jääda maksejõuetuks.

Ka Saksamaa ei ole veel pääsenud. Seal ei olda samuti valmis vaktsineerima AstraZeneca vaktsiiniga eakaid, ehkki seda vaktsiini testiti reaalselt palju hoolikamalt kui Pfizer-BionTechi vaktsiini. Ent Saksamaa jaoks osutus hukatuslikuks ka vaktsineerimisele eelnenud laimukampaania. Samuti ei suutnud Saksamaa oma bürokraatliku süsteemi tõttu toimetada vaktsiine nendeni, kes end vaktsineerida soovisid. Kõik see on tekitanud olukorra, kus kõigest 4,9% sakslastest on saanud esimese süsti.

Spetsialistide üha tungivamad soovitused kehtestada ranged meetmed põrkuvad üha tungivamaks muutuvate poliitiliste põhjustega. Inimeste kannatus on otsakorral, normaalsete vabaduste piiramisele oodatakse paremaid põhjendusi. Ühiskond on veelgi enam lõhestunud ja segaduses.

Eurooplased on Brüsselile enam-vähem andestanud vaktsiinihanke läbikukkumise ja mitmel pool on andestatud ka oma riigi valitsusele. Aga seda vaid põhjusel, et inimesed ei ole veel avastanud selle kõige hinda. Neile on kinnitatud, et pandeemia on kontrolli all ja et üsna pea toimub piirangute täielik lõpetamine. Ent kui inimesed sunnitakse kevadel ebaõnnestunud vaktsiinipoliitika pärast taas uude sulgu, toob see Euroopa poliitmaastikul kaasa tektoonilised nihked.

Allikas: The Telegraph