07.03.2021
Merike Lumi
Merike Lumi Tartu EKRE ringkonnast kirjutab oma arvamusloos, et ühiskond on asunud võitlusesse, kui mitte öelda lausa sõtta: on neid, kes on õnnega koos, et oma vaktsiinisutsaka kätte saanud, on neidki kellel juba kaks süsti käes, kuid kas ka õnn jääb kestma, on täna veel teadmata.
Suurem osa inimesi ongi vaktsiini pooldajad. Nende deviis on lihtne ja loogiline – vaktsiinist on rohkem kasu kui kahju. Teadusnõukojas välja öeldud mõte, et vaktsiini mõju on lühiajaline 6 – 9 kuud, neid ei häiri. Nagu ka juba siin-seal kõlanud sõnavõtud, et varsti tuleb hakata ka kolmanda annuse peale mõtlema, kuna kahest jääb väheks, sest koroona muteerub. Kui vaja siis vaja. Ikka parem kui ilma.
Ent nad ei ole ühtne grupp, vaid jagunevad kaheks suureks alagrupiks, võib olla veel ka enamaks. Ühed vaktsiinipooldajad soovivad nn. „klassikalist“ vaktsiini, sest seda tüüpi vaktsiini on varem palju kasutatud ja üldpõhimõtted-üldtoimed miljonite inimeste peal läbi proovitud. Haigus on antud juhul küll uus. Aga vaktsiin ainult natuke uus.
Teised eelistaks GMO metoodikal loodud uhiuut mRNA vaktsiini, kuna see pidavat olema efektiivsem ja tõenäoliselt nii ongi. Pealegi on grupp inimesi, kes tahavad alati uut, olgu see, mis tahes.
Lisaks on osadele oluline konkreetse firma vaktsiin. Põhjuse leiab alati. Väiksem osa inimesi on seisukohal, et ei lase ennast vaktsineerida. On ka tuliseid vastaseid. Ka siin on põhjused erinevad. Ühed on viiruse läbi põdenud ja on veendunud, et sellega seoses on nad saavutanud immuunsuse. On neidki, kes arvavad kindlalt teadvat, et on viiruse läbi põdenud ja neil on immuunsus käes.
Tean inimesi kes on allergikud ja seetõttu ei julge ennast vaktsineerida. Mõnes mõttes on see mõistetav, kuna vaktsiinide omadustega kõige paremini kursis olev grupp – vaktsiinide tootjad – on surunud ostu-müügi lepingusse punkti, et farmaatsiafirmad ei vastuta vaktsineerimisel tekkida võivate tagajärgede eest, siis on kahtlused ja keeldumised igati õigustatud.
On esinenud arusaamatusi ja segadusi koroonasurmade ja vaktsiinisurmade üle arvestuse pidamises. Millegipärast erineb see radikaalselt varasemate (gripi) epideemiate aegsest „arvepidamisest“, ega võimalda olukordi võrrelda-analüüsida.
Häda on aga selles, et need grupid ja alagrupid on omavahel tõsiselt tülli keeranud. Meedias, sotsiaalmeedias, portaalides on nüüd üksteisel küünte ja hammastega turjas kinni. Lisaks eelarvamused, et reklaamitakse vaid kehva asja. Eri kohtades esinevad erinevad andmed, mis annavad eelise kord ühele, kord teisele grupile vaktsiinile. Nii ongi ära unustatud kõige olulisem: närveerimine, muretsemine, paanika, stress …, nõrgestavad oluliselt inimese immuunsüsteemi ja teevad selle palju vastuvõtlikumaks kõigi haiguste, kaasaarvatud koroona suhtes. Ja suurendavad nii ka vaktsiinide ebasoovitavaid kõrvalmõjusid.
Oleks õiglane, et igaüks saaks oma, ilma suunamiseta, kurjustamiseta või mõjutamiseta. Kel aga puudub soov vaktsineerida, jäägu temale see õigus, mitte vaktsineerida! Nii nagu eelpool juba juttu oli, vastutab tagajärgede eest vaid vaktsiini saaja, või selle äraütleja. Tulgu see otsus siis temale rahulikult, mõjutamata, sildistamata. Inimesed jäägu mõistlikeks, sõbralikeks ja nende immuunsüsteem olgu võimalikult lahinguvalmis.
Merike Lumi