17.03.2021
Sotsiaaldemokraadid on pildile pääsemiseks kõigeks valmis. Pilt on illustratiivne.
Riigikogu kiitis kolmapäeval 73 poolthäälega heaks sotsiaaldemokraatide esitatud psühhiaatrilise abi seaduse muudatuse, mis lubab alla 18-aastastel noortel pöörduda iseseisvalt psühhiaatri poole.
BNS kirjutab: “Sotsiaaldemokraadid algatasid selle seadusemuudatuse juba 2019. aasta detsembris, kuid EKRE vastuseisu tõttu blokeeris eelmine koalitsioon eelnõu menetlemise riigikogu saalis, jättes abivajavad lapsed hätta. „Üks inetu peatükk Eesti poliitikas sai õnneks läbi,“ sõnas Kütt.”
Helmen Kütt räägib sellest, kuidas nüüd saavat psühhiaatri juurde minna perevägivalla all kannatanud või seksuaalselt väärkoheldud lapsed, samuti näiteks teismelised, kes kannatavad depressiooni, söömishäire või mõne sõltuvuse käes. Aga see on vaid seaduse positiivne pool, sellel on ka üdini negatiivne taust.
“Psühhiaater hindab noore psühhiaatrilise ravi vajadust… /…/ Mõistagi peab ravivajadus olema alati meditsiiniliselt põhjendatud, aga selle selgitab välja psühhiaater,” väidab Kütt, kes ei tee paraku vahet psühholoogil ja psühhiaatril – viimane tegeleb raviga, põhjused aga peaks välja selgitama psühholoog, kuhu noored võiksid tõesti vanemateta pöörduda ja kust nad suunataks vajadusel edasi psühhiaatri juurde.
Rahvuskonservatiivide vastuseis sellele seadusele on märgatavalt sügavam – nimelt levib Lääne ühiskonnas massiliselt noorte soomuutmise trend ja seejuures on sama massiline see, et taolised otsused tehakse vanemate teadmata. Eriti puudutab see noori tütarlapsi, kellel tehakse pöördumatut hormoonravi ja näiteks Rootsis on see toonud kaasa kahetsejate süüdistusi, et ühiskond ei teavitanud neid tagajärgedest.
Suurim häda ongi selles, et see seadus annab alaealistele võimaluse algatada teatud ideoloogiliste ühenduste poolt meeltesse surutud soovahetusprotsesse – ja Eestis ei ole see probleem enam tundmatu.
Teine oluline moment, miks sellisele seadusele vastu olla seisneb selles, et nii lõhutakse perede-sisest usaldust – esimene tase, kus probleemidest tuleks rääkida, on ikkagi vanemad ja teised lähedased. Alla 18-aastased on teatavasti nn teismelised, kelle jaoks pole vanemad teatud eas enam autoriteediks, vaid selleks saab ümbritsev keskkond – ja nii minnakse sageli kaasa negatiivsete “trendidega”, olgu see siis soovahetus või gängi kuulumine.
Sotside seaduse kohta võib öelda, et teatud määral tahetakse sellega head, aga lõpeb kõik nagu ikka – suureneb perede-sisene usaldamatus ja noored teevad otsuseid, mis võivad nende elu pöördumatult muuta. Sest ka psühhiaatrid võivad toetada Lääne “progressiivseid trende” – on ju seal sooneutraalsusele ja sooidentiteetide muutmistele lausa teaduslik taust külge poogitud.