23.03.2021
Lämmijärv
Eile esitas Riigikogu liige Ruuben Kaalep (EKRE) keskkonnaminister Tõnis Mödrile (Keskerakond) arupärimise Eesti järvede ökoloogilise seisundi kohta.
Ruuben Kaalep: „Üks tuntud eesti luuletaja on kunagi kirja pannud sellised read: “Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest aeg/Ma arvasin, et mul on kõnelda järvedest kohustus”. Ja täna arutamegi viimase päevakorrapunktina veel ühte väga olulist keskkonnateemat, mis puudutab ühte lahutamatut osa Eesti loodusest, Eesti maastikest.
Järved katavad 4,8% Eesti Vabariigi pindalast ja selle järgi on Eesti neljandal kohal Euroopas. Järved moodustavad Eesti loodusest olemusliku niši, ilma milleta Eesti ei ole Eesti. Ja selle tõttu on järvedel ka hindamatu osa olnud eesti kultuuris, eesti rahvaluules ja Eesti ajaloos.
Kui nendest argumentidest ei oleks veel küllalt, siis saab ka välja tuua Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi, mis on seadnud eesmärgiks kaitsta ja parandada veeökosüsteemide seisundit, mille järgi hiljemalt 2015. aastaks pidid kõik pinnaveekogud olema heas ökoloogilises seisundis. Need, mis eranditena ei jõudnud heasse seisundisse, pidid siiski oma seisundilt paranema. Seda eesmärki hiljem pikendati kuni aastani 2021.
Samal ajal aastaks 2018 oli hinnatud ainult 10% Eesti järvede ökoloogilist seisundit. Ja needki uuringud näitasid, et kaitse- ja parandusmeetmeid vajab 43% Eesti järvedest. Eriti suures ohus on järved, mis on madalad, keskmise veekaredusega ja see on ühtlasi kõige levinum Eesti järvetüüpidest. Selliseid järvi ohustab inimtegevuse ja eutrofeerumise tulemusel kinnikasvamine ja hääbumine.
Sellest tulenevalt ma olen 15. veebruaril esitanud lugupeetud keskkonnaministrile arupärimise koos järgnevate küsimustega.
Esiteks, kas vastavalt raamdirektiivi eesmärkidele on Eesti järved suudetud 2021. aastaks viia heasse ökoloogilisse seisundisse?
Teiseks, kui suurt osa Eesti järvedest ei ole seni suudetud viia heasse ökoloogilisse seisundisse ja millised tegevuskavad rakenduvad neile järvedele edaspidi?
Kolmandaks, millised meetmed järvede tervendamiseks ja taastamiseks on ette nähtud tulevastes veemajanduskavades ja muudes vastava valdkonna dokumentides?
Neljandaks, mis tähtajaks plaanitakse lõpule viia kõigi Eesti järvede ökoloogilise seisundi hindamine, et oleks võimalik leida ja rakendada sobivad meetmed kõigile halvas seisundis järvedele?
Viiendaks, millised kaitsemeetmed peaksid lisanduma inimtegevusest mõjutatud järvedele, et peatada nende edasine eutrofeerumine?
Kuuendaks, millises mahus investeeringuid järvede taastamiseks ja tervendamiseks näeb Keskkonnaministeerium ette järgnevateks aastateks?
Ja viimaseks, käesoleva aasta veebruaris kustutas Keskkonnaministeerium avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast 28 järve, millest suurem osa oli hävinud kinnikasvamise või soostumise tõttu. Kui palju järvi tuleb teie hinnangul sel põhjusel veel nimekirjast kustutada lähema kümne aasta jooksul?
Loodan, et saame nendele küsimustele sisukad ja konstruktiivsed vastused, mis ühtlasi väljendavad meie kõigi ühist soovi kaitsta Eesti loodust, Eesti järvi, mis on oluline ja lahutamatu osa meie loodusest ja maastikest.“
Eestis on üle 1500 loodusliku järve, lisaks rohkem kui 1000 tehis- ja paisjärve.