20.07.2016
Arnold Rüütel, Urmas Espenberg
Hiljuti 88-aastaseks saanud president ja Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees Arnold Rüütel on oma vanuse kohta haruldaselt heas vormis ning kaugel sellest, et pidada rahulikku pensionipõlve. Muu hulgas võtab ta Konservatiivse Rahvaerakonna auesimehena aktiivselt osa erakonna juhatuse ja volikogu tööst. Presidendil käis Kadrioru ametiruumides külas kirjanik URMAS ESPENBERG, et küsida elukogenud mehelt nii Euroopa rändekriisi, Eesti maaelu olukorra kui ka presidendivalimiste kohta.
Mõne aasta eest ütlesite juubeliintervjuus, et toonane Eesti ei vasta päris Teie unistustele. Kas praegu liigub Eesti õiges suunas või vastupidi, Teie unistusest veelgi kaugemale?
Kui ma nii ütlesin, siis võin seda ka täna korrata. Meie põhiseaduses on väga täpselt kirjas, et kõrgema võimu kandjaks Eestis on rahvas. See aga tähendab, et kõigis meie ettevõtmistes peab tähelepanu keskmes olema inimene, tema toimetulek, tema soov elada just siin Eestimaal oma rahva keskel. Arvan, et ainuüksi see on põhjuseks, miks me hädasti vajame riigi senisest suuremat tähelepanu Eesti rahva toimetuleku vastu.
Millised on Teie hinnangul aastaid riigitüüri juures olnud Reformierakonna juhitud valitsuse suurimad möödalaskmised?
Ma olen püüdnud nii vähe kui võimalik sekkuda siseriiklike arengute hindamisse ja seetõttu ei saa ma ka öelda, et näe, ütlesin nii, aga välja tuli teisiti.
Arvan, et põhiküsimus on Eesti riigi arengumudeli valikus. Siin on hindajaks aeg ja sellele toetudes saame öelda, kuidas üks või teine eluvaldkond on toiminud. Olgu see siis rahva tervis, iive, haridus, riigi ja rahva turvalisus, majanduse edenemine, väljaränne ja nii edasi. Ainult tõsiteaduslik analüüs saab anda vastused nendele arengutele.
Konservatiivse Rahvaerakonna poliitilised oponendid püüavad meeleheitlikult näidata, et immigrandid ja Euroopa islamiseerumine on pseudoprobleemid. Mida Teie arvate?
Need ei ole pseudoprobleemid. Mõlema probleemiga tegeletakse Euroopas ja mujal maailmas ülima tõsidusega. Ka meil tuleb teha tõsiseid jõupingutusi selleks, et need protsessid kontrolli alla saada. Eesti riigi tulevikku ei saa üles ehitada võõrtööjõu sissetoomisele.
See muidugi ei tähenda, nagu ei peaks me sõjapõgenikke aitama. Aga õige on neid aidata pingekolletele lähedastes piirkondades. Me võime Aafrikast võtta noori inimesi meie ülikoolidesse õppima, aga sooviga, et nad siin lõpetamise järel läheksid tagasi oma kodumaale, et aidata seda üles ehitada.
Aafrikas elab kaks miljardit inimest ja mõnekümne aasta pärast juba neli miljardit. Me saame anda abi selleks, et luua kohapeal eeldused arenguks, mitte tuua sealsed inimmassid Euroopasse. Seda juttu peaks rääkima Brüsselis, kuid mulle tundub, et meie saadikud ei ole Brüsselis sel teemal eriti palju sõna võtnud.
Kumb on Eestile suurem oht, kas agressiivne Venemaa või islamiseeruv Euroopa?
Ma ei vastandaks neid ohtusid, kuna mõlemal juhul on küsitav meie omariikluse kestmajäämine.
Kas Teie meelest on samasooliste kooselu ja nende võrdsed õigused traditsioonilise abieluga põhjendatud?
Mehe ja naise vaheline abielu kui kooselu vorm on vastu pidanud tuhandeid aastaid. Ainult see vorm kindlustab inimkonna jätkusuutlikkuse. Samasooliste kooselu ei ole meil ju riiklikult keegi takistanud. Väga tõsised küsitavused tekivad aga siis, kui kaasaja meditsiini appi võttes soetatakse lapsi. Uue ilmakodaniku mõttemaailm suunatakse sel juhul algusest peale sellise kooselu vormi ainuõigeks pidamise poole. Arvan, et meie riigi ja rahva ees on palju suuremaid probleeme, kui võitlus parlamendis samasooliste õiguste eest. Kõige tähtsam on, kuidas me rahvana suudame püsima jääda.
Teil on olnud omal ajal kokkupuuteid Venemaa kõrgema juhtkonnaga. Mida Te soovitaksite praegustele poliitikutele, kuidas ajada Venemaaga asju nii, et riigi ja rahvana ellu jääksime, aga säiliksid positiivsed majandus- ja kultuurikontaktid?
Vastus on juba teie küsimuses. Venemaa juhtkond ei ole täna see, mis see oli veerand sajandit tagasi. Riikidevaheline suhtlemine on aga rahvusvahelise diplomaatia üheks nurgakiviks. On kurb, et meil oma idanaabriga ei ole õnnestunud luua heanaaberlikke suhteid. Paneb tõsiselt muretsema Venemaa agressiivne käitumine nii endistes NSV Liidu vabariikides kui ka meie piiride vahetus läheduses, samuti piiririkkumised. See on tulega mängimine.
Ma siiski tahan uskuda, et varem või hiljem, pöördub Venemaa demokratiseerumise teele. See tooks kaasa ka usu ja veendumuse vastastikuste lepingute kehtivuse ning rahvusvaheliste õigusnormide austamise osas.
Eesti saab varsti uue presidendi. Mis mõtteid ja tundeid Teis senine kampaania ja kandidaadid tekitavad?
Olen jälginud seda protsessi ja püüdnud ka enda jaoks lahti mõtestada, miks üks või teine isik on andnud nõusoleku kandideerimiseks. Teatavasti on koormus sellel ametipostil nii füüsilises kui ka vaimses mõttes erakordselt suur.
Ma ootaksin kõikidelt sellele ametipostile pürgijatelt selget nägemust Eesti omariikluse arengust. Ja kui kõigi halbade stsenaariumide kokkulangemisel nõutakse näiteks meie taasliitumist mõne suurriigiga, siis meie juhid eesotsas presidendiga peavad suutma sellele survele vastu seista. Väga halvaks kogemuseks on eelmise sajandi 1940. aastate Eesti riigi demonteerimise näide ja aastal 1991 augustiputši ajal mõnede meie poliitikute vastuoluline käitumine.
Kuidas tuleks Teie arvates Eestile presidenti valida? Kas Riigikogus, valimiskogus või hoopis rahvahääletusel?
Olen alati olnud seda meelt, et Eestile peaks presidenti valima rahvas. Sel juhul oleks tal tõesti oma seisukohtade väljaütlemisel võimalik toetuda rahva tahtele. Ka parteide tagatubade mängud põrkuksid siis vastu presidendi institutsiooni. Olen veendunud, et siis saab president senisest edukamalt täita nii moraalse majaka kui ka rahva ühendaja rolli.
Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete seas korraldati hiljuti küsitlus, millest selgus, et üle 80% vastanutest toetab erakonna esimehe Mart Helme kandidatuuri esitamist. Kas Mart Helme oleks Teie arvates Eestile hea president? Ja kui, siis miks?
See teeb ainult rõõmu, kui 80% erakonna liikmetest toetavad oma esimeest. Siit väljakutse edaspidiseks: selle arvu puhul on veel kasvuruumi. Arvan, et Konservatiivse Rahvaerakonna põhimõtted Eesti riigi arenguks on õiged ja eestlaste toetus sellele isikule, kes tahab end jäägitult pühendada nende põhimõtet elluviimisele, väärib kindlasti ka presidendi ametiposti.
Arvan, et Eestile on vaja presidenti, kes siiralt austab ja armastab oma maad ja rahvast.
Teid püüti presidenditoolist eemal hoida ja olete mõista andnud, et puhas mäng see ei olnud. Mis asjaoludel ja kelle huvides Teie tagakiusamine toimus?
Eks küsimus oli taasiseseisvunud Eestile arengusuundade valikus. Oli selge, et lausliberaalse majandusmudeli valik ja selle mudeli katsetamine terve riigi peal on erakordselt vastutusrikas eksperiment. Oleme nüüd seda mudelit rakendanud ligi veerand sajandit ning väita, et on jäänud veel vaid peenhäälestus – kellele on selline tõdemus tähtis?
Raske on ajateljel võrrelda arengumudeleid, kui ühe kõrvale ei ole panna teist samas ajas ja ruumis, ka kultuuriruumis, toiminud riiki. Kuid selline süsteemne süvaanalüüs oleks Eestile väga vajalik, et otsustada, kuidas edasi minna. Arvan, et EKRE baaspõhimõtted on siin üles ehitatud just Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks. Hiljuti leidsime end Euroopa Liidus jällegi ühe “saavutuse” poolest esirinnas: oleme nimelt heaolu tasemelt kõige suuremate kontrastidega riik. Nii sain ma aru ajakirjanduses avaldatud andmetest.
Mis Te arvate, kui palju mõjutab Eesti praegust elu ja poliitikat KGB-ga kaastööd teinud inimeste hulk?
Ma ei usu, et see mõju väga suur saab olla. Aeg on teinud oma töö. Möödunud veerand sajandit on teinud siin nö hõrendustööd ja paljud nimetatud organisatsiooni aktiivsed kaastöötajad ilmselt lahkusid taasiseseisvumise järgselt Eestimaalt. Kuid valvsust ei tohi kaotada. Peame ikka olema võimelised oma iseseisvust kaitsma ja meie arengut takistavaid tegelasi kindlaks tegema.
Kui tõenäoliseks peate, et Vene luurel on hea ülevaade Eesti riigistruktuurides toimuvast?
See on küsimus meie julgeolekuasutustele. Ma ikka usun, et suudame enda, Euroopa Liidu ja NATO saladusi hoida.
Mida arvate kavandatavast haldusreformist, mida Eesti valitsus püüab piitsa ja prääniku meetodil läbi suruda?
Kavandatud haldusreform praegusel kujul jätab vastuseta palju küsimusi. Tundub, et ka seekordne haldusreformi katse oleks tulnud põhjalikumalt läbi töötada, kaasates nii teadlaskonda kui ka huvigruppe. Mehhaaniliselt elanike arvu põhjal omavalitsusi kokku panna on kaheldava väärtusega.
Kuidas edendada maaelu ja kaitsta külasid tühjenemise eest? Mõned väidavad, et linnastumine on globaalne probleem ja me ei saa siin kätt ette panna.
Maaelu selle traditsioonilises ja ajaloolises tähenduses tõmbub koomale ja seda mitte ainult Eestimaal. Teaduse edusammud ja sellega kaasnenud tehniline progress on loonud selleks eeldused. Globaalne probleem on rahvastiku juurdekasv ja inimeste äratoitmise ning joogiveega varustamise võimalus.
Eestimaa on piisavalt haaratav nii interneti kui teiste kaasaegsete sidevahendite abil selleks, et teha tööd igas Eestimaa nurgas. Maaelu oma võludega kutsub noori ja eakamaid tagasi maaelu rüppe.
Aastaid tagasi tegime ettepaneku toetada noori peresid maale kolimisel ja seda maa eraldamisega oma kodu rajamiseks. Ma loodan, et tänased riigijuhid võtavad selle ettepaneku uuesti tõsisemalt kaalumisele.
On mitmeid võimalusi maaelu edendamiseks. Oluline on luua soodustingimused keskmise ja väikeettevõtluse arendamiseks maapiirkondades. Siin on ilmselt vajalik kehtivat maksureformi muuta jne.
Kuidas Te suve veedate? Kas armastate puhata Eestis või välismaal?
Meie suveplaanid on kokku pandud selliselt, et saaksime juulis-augustis olla võimalikult pikemat aega Saaremaal. Pean tunnistama, et välismaal ei ole me abikaasaga veel puhkamas käinud. Ja ega pole seda soovi ka olnud.
Olete heas vormis. Mis on Teie tervise ja pika töövõime saladus?
Töötegemise võime tuleneb soovist tööd teha. Kuna minu varasem töö nõudis palju kabinetis istumist, siis olen nüüd juba vanemas eas püüdnud viibida võimalikult palju ka värskes õhus. Palju on minul ja mu abikaasal toimetada suvekodus Saaremaal, kus töötegemiseks kipub tihti valgest ajast väheseks jääma.
Fotol: Arnold Rüütel ja Urmas Espenberg vestlemas.