25.03.2021
Valitsuse tegevus paneb Eesti tööstust kiratsema
Kui algas Greta Thunbergi nimeline kliimahüsteeria, siis tundus, et mõistuse on kaotanud terve maailm – tagajärgedele mõtlemata taheti seisata majandusi, kõik raha kliimapäästmisesse paisata ja kliimakommunism kehtestada.
Õnneks võeti üsna ruttu mõistus pähe ja oma osa sellesse andis ka koroonapandeemia – raha, millega taheti kliimaprotsesse ümber pöörata, kulus rohkem koroonakriisi peale.
Ega hüsteeria praegugi veel möödas ole – näiteks pangad annavad raha rohepöördeks ja ütlevad ära, kui investeering selle alla ei lähe, kuid väike naasmine mõistuse juurde on märgatav.
Euroopa Komisjon otsib kokkulepet küsimuses, missugune investeering on roheline ja missugune mitte. Võrreldes läinudaastase seisukohaga on komisjon leebemaks muutunud ning näiteks biomassist energia tootmist loetakse nüüd jätkusuutlikuks, kirjutab ERR.
Esialgse jaotuse, mis on roheline ja mis ei ole, saatis komisjon liikmesriikidele läinud aasta novembris. Üsna kiiresti järgnes sellele paljude riikide kriitika. 20. märtsil saatis Euroopa Komisjon liikmesriikidele uue dokumendikavandi ja selles on reegleid pisut leebemaks tehtud.
Eestile tegi muret novembris saadetud dokumendi see osa, mis puudutas biomassi põletamist – dokumendis kirjeldati biomassi kui üleminekukütust ehk midagi, mille kasutamise peaks ühel hetkel lõpetama.
Bioenergeetika osas on metsarikastele riikidele vastu tuldud, sellel nähakse tulevikus samasugust rolli, kui teistele taastuvenergia allikatele.