27.03.2021
Punaideolooge on Eestis küllaga, presidendist ajakirjanikeni.
“Mis on meie uue aja ja uute inimeste seas kõige levinum amet? Vastan ise: see kõige massilisemalt levinud populaarne amet on olla punane ideoloogiatöötaja, olla punaideoloog.
Paljud meie sellised ideoloogiatöötajad on varjunud soliidsete ametinimetuste taha. Nii on paljud ideoloogiarinde esivõitlejad meil ajakirjanikud, teised on PR firma juhid, kolmandad reklaamigurud, neljandad suunamudijad, viiendada telestaarid jne jms. Nende seas on ka lauljaid ja näitlejaid, kunstnikke ja muid loomeinimesi. Kel on vähegi avaliku sõna ütlemise võimalust, see on samas ka ideoloogiarinde võiteja – ideoloog. Pea alati et punaideoloog.
Paljud, kes võiksid oma leiba ausalt teenida, asuvad vabatahtlikult selliste ideoloogiatöötajate ridadesse ja teevad oma ametitööd pooleks ideoloogiatööga. Sellised isikud on näiteks meie ministrid ja on ka meie president. Aga on ka paljud pisemad ülemused, juhid ja ametnikud.
Nad teevad oma ametitööd, aga poole kohaga on nad ideoloogid. Nad on seda ise ja oma vabast tahtest. Ma arvan, see on neile kasulik, miks nad seda muidu teevad. Pakun, et just see ideoloogiatöö lubab neil istuda oma hästi makstud tavalisel ametikohal.
Niisiis, olla punane ruupor – see on uue ajastu ja uue inimese populaarseim ja ilmselt ka tulusaim amet siin ja täna.
Ruupori ainus viga on see, et ruupor ei mõtle. Ruupor vaid võimendab seda, mida temasse tema teisest otsast räägitakse. Aga jah, see jääb tavaliselt varjatuks ja jääb mulje, et ruupor ongi ise see, kes räägib.”
Harri Kingo