29.03.2021
Palju võõrtööjõudu kasutatakse ehitsutel. Pilt on illustratiivne.
“Minu elukoha läheduses Tallinn-Väikeses ehitatakse kolme elumaja, ehitusplatsidel töötavad peamiselt ukrainlased ja nende mõju ühiskonnale näeb igapäevaselt.
Täna tulid majade vahelt välja ukrainlane, ilmselt töömeeste esindaja, ja eestlasest ülemus – viimase tundis ära tugeva eestlasliku aktsendi tõttu, kui nad vene keeles rääkisid. Jutt käis mingi tegevuse järeleproovimisest.
Pole mingi ime, kui eestlastest objektiülemused slaavlastest võõrtöölistega vene keeles suhtlevad – ukrainlastest enamik ilmselt inglise keelt ei räägi, meie inimesed, eriti vanemad põlvkonnad, räägivad vene keelt küll, kasvõi purssides. Ja eestlased on alati venelastega suheldes väga lihtsalt vene keelele üle läinud, seda ka siis, kui kamba eestlaste seas on vaid üks muulane.
Iga liberaal ütleb nüüd, et see ongi ju normaalne, kui suheldakse selles keeles, mida osatakse. Aga nii muudame me oma rahvusriigi avaliku ruumi, sealhulgas töökeskkonna, venekeelseks.
Paljud, eriti põllumehed, ütlevad, et neid võõrtöölisi on meil ju ometi vaja ja majanduse osas on neil õiguski. Aga ärge pärast kurtke, kui me avastame ennast vene keele keskel elamas, oma keel ja kultuur on taandunud kolkakülla ja riik meenutab vene keele üleolekuga Vene Marimaad või Mordvat.
Venestamine ei tule ainult Putini või Venemaa spetsnaziga, ta tuleb ka slaavlastest tööjõu ja nendega vene keeles rääkiva eesti ülemusega. Tallinnas väidetakse juba venekeelsete lasteaia- ja koolikohtade puudus olevat, sest ukrainlased tulevad peredega. Meie aga lihtsalt jätkame Urmas Kruuse ja Reformierakonna juhtimisel NLKP poliitikat internatsionaalse ühiskonna loomisel.”
Jüri Kukk, toimetaja