Pärast “Esse” saadet, milles üks seltskond mõnitas kristlust ja usklikke, on inimesed sotsiaalmeedias selle saate osas arvamusel, et tegu on ideoloogilise vihaõhutussaatega.
Endine rahvastikuminister Riina Solman kirjutas Postimehes laialdasest avalikust kristlaskonna ja usklike mustamisest. “Valitsuse vahetuse järgselt ilmus seda ühtäkki meediapilti üllatavas koguses. Alatute ja ebaausate võtetega proovivad pahemliberaalid erinevates meediaformaatides väljendada miskipärast just usklike vastast viha,” kirjutab Riina Solman.
“Esse” saate kohta ütleb ta: “Kokkuvõttes sai saatega teoks ühe grupi, Eesti kõige suurema vähemuse alandamine ja nende vastu vaenu õhutamine. Vaikival kaasaelamisel võeti ette ristiusk ja kristlased, pandi sildid külge ja pärast plaksutati endale.”
Facebookis kirjutab üks noor inimene: “Mina, nagu suurem osa meie põlvkonnast, jumalasse ei usu, meile on religioonist suva, aga see, mida ma selles saates nägin, oli ka minu jaoks liig, otsene pahatahtlik ilkumine.”
Kindlasti väidavad “essed”, et nemad pole viha õhutanud, aga kui nii paljud kristlased on puudutatud ja solvunud, siis on ikkagi tegu viha õhutamisega.
Kaja Kallase ja Maris Lauri vaenukõneseaduses räägitakse just grupi vastu suunatud vihaõhutusest – kristlased on paraku Eestis üks suuremaid vähemusgruppe, aga nende vastu käib takistamatult ilmselge vaenamine, mis sai tegelikult alguse president Kaljulaidist, kes ametisse astudes keeldus vaimulikust talitusest. Pärast seda on võitlev ateism riigis ainult tugevnenud.
Ilmselgelt peavad liberaalid ja vasakpoolsed oma vaenukõneseadusega silmas mitte kristlaste, vaid LGBT, sisserändajate, marufeministide ja teiste selliste niigi agressiivsete vähemuste kaitsmist. Kaitsmist aga vajavad juba nii kristlased, rahvusmeelsed kui ka konservatiivsed grupid.
Uued Uudised leiavad, et Eesti ei vaja vaenukõneseadust, sest olemasolev seadusandlus tagab õigluse, kuid vaja on, et seaduse kaitset ei rakendataks ainult vasakpoolsete ja liberaalide suhtes. Ennekõike oleks vaja hinnanguid meedia vihaõhutavatele saadetele, mis on suunatud kristluse vastu, sealhulgas ka Delfis. Tähelepanuväärne on see, et usklikke mõnitavad saated ja artiklid hakkasid ilmuma just lihavõttepühade eel, mis kristlastele tähendavad Jeesuse kannatusi ja ülestõusmist.