07.04.2021
Loodetavasti on hetkel, mil Liina Kersna oma ameti maha paneb, Eesti teaduses võrdselt nais- ja meesprofessoreid ning kõigil on võrdsed palgad.
On selgunud järjekordne uuringutulemus, mis väidab, et Eesti teadus on võrdõiguslikkusest kaugel – siin on uuel haridus- ja teadusministril Liina Kersnal võimalik kiiresti kord majja lüüa. Eesti teadusmaastik on sedavõrd ahtake, et siin saaks uus minister vaevata ja puhtalt adeministratiivsete abinõudega ehk triibuliste nimekirjadega kõikehõlmava võrdsuse tagada.
Endiselt kehtib reegel: mida madalam ametiaste, seda suurem on naiste osakaal ning vastupidi. Ametikohtadega seotud formaalsed nõuded võivad küll näida võrdsed, ent võimalused võrdsed ei ole. Nii tuleb välja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) vastvalminud uuringust, kirjutab ERR. Uuring korraldati kuues avalik-õiguslikus ülikoolis ning seitsmes teadus- ja arendusasutuses.
Seda uuringut kommenteerides tundub kõigepealt, et soolist võrdõiguslikkust aetakse taga puhtalt selle tegevuse enda pärast – eks RAKE “spetsialistidki” said pikaks ajaks tööd. Mis aga uuringu algatajatele tähtsaim on – nii saab teemat edasi pildis hoida ja uuringuid jätkata.
Soolise võrdsuse eest võitlejad ei suuda siiani selgeks teha, kas soolise ebavõrdsuse taga on kellegi pahatahtlikkus või on see strukturaalselt nii välja kujunenud. Esimesel juhul peaks olema võimalus kellegi peale näpuga näidata ja tema karistamisega lõhed likvideerida, teisel juhul aga tuleb naistevalitsusel muutusteks lihtsalt võrdsustavaid ümberkorraldusi teha ega ole vaja välja kutsuda ideoloogilist võitlust.
Luubi alla võeti näiteks töösuhted asutuste ja ametikohtade lõikes, nais- ja meesoost teadlaste publitseerimine, projektides osalemine, mobiilsus ja palgalõhe, kirjutab ERR.
Kui neis asjades on lihtne võrdsust triibuliste nimekirjadega saavutada, siis võivad teadusasutused ju panna ette reeglid: nais- ja meesoost teadlaste töid avaldatakse võrdselt, projektimeeskondades olgu naisi ja mehi võrdselt, palgad olgu kogu teaduses võrdsed. Iseasi, kas selline triibustamine töötab ja efekti annab.
Ehkki naisi ja mehi on avaliku sektori teaduses pea võrdselt, on nad nii teadusvaldkondade kui ka ametikohtade vahel jaotunud väga ebaühtlaselt. Näiteks oli 2020. aastal naisi professorite hulgas vaid 24 protsenti, õpetajate ja assistentide hulgas aga üle 70 protsendi, ütleb uuring.
Kuidas seda olukorda lahendada? Lihtsam näib olevat takistada meestel professoriks saamist ja lihtsustada seda naistel, õpetajateks ja assistentideks võtta aga rohkem mehi. Iseküsimus on see, kas see ei kahjusta teadusmaailma kvaliteeti professorite osas ja kas naised ei jää mitte ilma töökohtadest õpetajate ja assistentidena.
Üheks suuremaks akadeemilise karjääri arengut pärssivaks teguriks on karjäärikatkestused, mis mõjutavad enim naisi – 2019. aastal moodustasid naised lapsehoolduspuhkusel viibinud teadustöötajatest 93 protsenti. Pere loomise tõttu eemal oldud aeg, aga ka hilisemad perekondlikud kohustused, mis on kipuvad olema pigem naiste õlul, on akadeemilise karjääri tegemisel takistuseks. Tekkinud “akadeemilist lünka” on keeruline täita, jätkab uuring.
Vasakliberaalne mõttelaad soovitaks kohe – naised, lõpetage sünnitamine ja keskenduge karjäärile. Või siis mehed koju lapsi hoidma ja naised pärast sünnitust taas tööle.
Mõistusega asja võttes tundub siiski, et laste saamise puhul on naistel tegu teadliku valikuga, uuringus aga on see kirjutatud soolist võrdsust pärssivaks teguriks. Pere loomine ja laste saamine on inimlik protsess, kuhu ei peaks RAKE urgitsejad ennast vahele segama.
Veelkord sel teemal: kui asjad oleksid nii lihtsad, nagu seda näevad neomarksistlikust võrdõiguslusest haaratud “teadustöötajad”, siis olekski kõik lahendatav minister Liina Kersna käskkirjaga: alates 1. juunist olgu kõigil ühe sektori teadustöötajatel võrdsed palgad, doktorantuuri võtta vastu võrdselt naisi ja mehi, õpetajate ja assistentide puhul saavutada olukord 50:50 ja nii edasi.
Uuringu lõpp räägib oma keelt: “Autorid loodavad, et uuringust võib olla abi teadusasutustel, kes pole veel jõudnud soolise võrdõiguslikkuse kava luua. Alates järgmisest aastast on see kohustuslik kõigile, kes soovivad maailma suurima teadusrahastuse programmist “Euroopa horisont” osa saada. Seda programmi koordineerib Euroopa Komisjon.”
Kõik sellised uuringud on kantud ideoloogilisest soovist hoida ühiskond barrikaadidel, et igasugused kompromissitud võrdsusnõuded kellelgil hetkekski maha jahtuda ei laseks.