Poole aasta eest Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) piirkondade koordinaatorina tööle asunud Rudolf Jeeeseril on päevad tihedalt tööd täis. Lisaks kohalike omavalitsuste valimiste ettevalmistustöödele on vaja tegeleda sadade erakonnaga liituda soovijate avaldustega.
Pärast valitsuse vahetust selle aasta alguses on tabanud rahvuskonservatiive tõeline liitumisbuum. Millest on see tingitud?
Tegelikkuses hakkas EKRE-ga liitumiste arv näitama tõusutendentsi juba eelmise aasta novembris. Detsembris oli meil paar suuremat liitumist, näiteks liitus Tartu- ja Jõgevamaa Mustvee osakonnaga korraga 33 uut inimest, enamik neist endised Isamaa erakonna liikmed. 2020. aasta teine pool oli viljakas Tartu linna ringkonnale, mille liikmete arv kasvas eelmisel aastal kokku 81 inimese võrra.
Valitsuse vahetuse järgselt oli erakonna postkast liitumisavaldustest umbes. Kõige enam liitujaid oli 19. ja 20. jaanuaril, kui kummalgi päeval laekus meile elektrooniliselt 33 liitumisavaldust. Lisaks elektrooniliselt saadetud avaldustele on paljud inimesed käinud avaldust täitmas erakonna büroos ja ka ringkondadest on tulnud paberil täidetud avaldusi.
Hetke seisuga on meie liikmete arv äriregistri andmetel 9617, eelmise aastalõpu seisuga oli see arv 8950. Kui maha arvata lahkujad ja lahkunud, siis oleme 2021. aasta esimese kolme kuuga võtnud erakonda vastu ligi 800 inimest. Praegu on veel ringkondades vastuvõtmisel paarsada avaldust. Kõige enam liitujaid on Rapla- ja Harjumaa ringkonnas, protsentuaalselt on kõige enam kasvanud Soome osakond.
Kes need inimesed on? Mehi ja naisi on suhteliselt pooleks ning enamik on nelja- ja viiekümnesed. Tuntumatest inimestest on meiega liitunud folklorist, kirjanik ja kirjandusteadlane Loone Ots ning muusik Tajo Kadajas. Erakonnale juba varem lähedalseisnud inimestest liitusid meie meeskonnaga Eeva Helme ja Erik Boltowski. Viis liitumisavaldust on tulnud Ameerika Ühendriikidest – sealses Eesti kogukonnas on huvi meie tegemiste vastu suur. Tõenäoliselt moodustame lähiajal ka seal osakonna.
Inimesed, kellega minul on õnnestunud rääkida, on öelnud, et liitumine on nende meelest parim võimalus poliitikas kaasalöömiseks ja nad soovivad näidata liitumisega selget toetust EKRE maailmavaatele ja poliitikale.
Kuidas erakond uusi liikmeid oma tegevusse kaasab?
Ennekõike otsustavad seda ringkonna ja osakonna juhtorganid. Eri ringkondades on eri praktikad. Mõnes ringkonnas kohtutakse inimestega enne vastuvõtmist, selgitatakse erakonna tegutsemise põhimõtteid ja küsitakse liitujatelt, millisena ja kuidas nad enda rolli organisatsioonis näevad. Loomulikult on kõige aluseks inimeste enda initsiatiiv. Kui uus liige soovib erakonna tegemistes kaasa lüüa, siis on selleks võimalused olemas, alates sellest, et ollakse lihtsalt liige ja toetatakse erakonda liikmemaksu maksmisega, kuni selleni, et kandideeritakse ringkonna ja erakonna juhtorganitesse ning pääsetakse valituks osutumisel mõnda riigi otsustusorganisse, valla- või linnavolikokku või Riigikokku.
Näiteks kultuuriloolane Loone Ots liitus Tartu linna ringkonnaga selle aasta 12. veebruaril ja osales juba mõne nädala pärast erakonna ning ringkonna töös. Praegu toimetab ta rahvuskonservatiivide Tartus ilmuvat ajalehte Kivisild. Teine positiivne näide on Narva linnas käivitatud osakond.
Kutsun siinkohal kõiki liikmeid üles aktiivsusele ja kõiki allorganisatsioonide juhte kaasama inimesi võimalikult palju erakonna töösse ja tegemistesse.
Kuidas valmistub EKRE kohalike omavalitsuste valimisteks?
Väga lihtne vastus on, et süsteemselt ja paljudes omavalitsustes võitja või koalitsiooni moodustamise plaanidega. Praeguse plaani järgi läheme EKRE lipu all ehk oma nimekirjadega välja 79-st omavalitusest 69-s. Võimalik, et see arv suureneb veelgi. Praktiliselt kõigis on tegevus juba käivitunud ja praeguse hetke põhitegevusteks on nimekirjade koostamine ja valimisplatvormide esimeste versioonide väljatöötamine. Igas osakonnas on erinevad inimesed ja igal linnal ning vallal omad probleemid, mis vajavad lahendamist.
Palju energiat ja aega on läinud uute osakondade moodustamisele. Sellel aastal on loodud uued osakonnad Anija ja Raasiku vallas ning Narva linnas. Lähiajal moodustame veel seitse osakonda – Toilas, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Lüganusel, Alutagusel, Maardus ja Nõos.
Kahjuks ei ole saanud ringkondades ja osakondades nii palju ringi käia, kui oleks soovinud. Selle põhjuseks on peamiselt piirangud ja suur töökoormus erinevate projektidega. Need ringkäigud ja kohtumised on minu töö parim osa. Kõigi nende rõõmsameelsete, viisakate, tegusate ja isamaaliste inimeste nägemine ning nendega suhtlemine annab niipalju energiat ja usku meie tegemistesse. Meie erakonna tugevus on meie inimesed.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et me läheme valimistele vastu tugevamana kui kunagi varem, seda nii rahalises mõttes kui ka kogemuste ja inimkapitali mõttes. Ma ei kahtle hetkegi, et teeme oluliselt parema tulemuse kui eelmistel kohalike omavalitsuste valimistel, saame esindatuse paljude linnade ja valdade volikogudes ning moodustame paljudes ka koalitsiooni.