Elu on täis paradokse ja selliseid pakub palju ka Kaja Kallase kärpevalitsus, kes sõnades teeb ühte, tegudes teist.
Alles mõne aja eest sattus Eesti ühiskond ärevusse sellest, kui valitsus paiskas meeleavaldajate vastu eriüksuslased, koerad ja patrullpolitseinikud, täna aga on tanki pandud korrakaitse silmitsi suurte kärbetega – selline on siis Kaja Kallase “tänu” valitsuse kaitsmise eest meeleavaldajate tõrjumisel. Või siis kättemaks selle eest, et protestijad julgevad ikka veel eriüksuslasi kartmata välja tulla.
Politsei kuulas käsku, läks tänavatele, üritas midagi teha, sattus lihtinimeste pahameele alla ja lõppkokkuvõttes kannatas politsei maine. Möödus vaid paar nädalat ja kärpevalitsus lajatas politseinikele täiega – või nagu Delfi kirjutab: “Vöö koomale: politseinikele lubatakse palgatõusu ühes kaheksa aasta suurima kärpega.”
Ekspolitseinikust ministri Kristian Jaani ja PPA juhi Elmar Vaheri varasemast jutust jäi mulje, et politsei ongi kohustatud riigivõimu rahva protestide eest kaitsma ja nad tegid seda tööd meelsasti – ilmselt ei osanud nad arvata, et “oma” valitsus paneb käe politseinike taskusse. Mart Helme siseministrina ei oleks sellist asja lubanud.
Selline asi muutub Reformierakonna valitsedes tavaliseks – kes seda valitsust toetab, avastab mingil ajal, et keegi on tema kukru ja eelarve kallal käinud, ja kes siis muu, kui seesama valitsus. Politseinikud said seda oma nahal juba tunda, aga ka noored pered, kellelt võeti eluasemelaenu intressisoodustus, ning lapsed, kes jäeti huviringide toetamiseta.