Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Paul Oja: Mõistujutt Tõest ja Valest

-
03.05.2021
Vladimir Võssotski.

Mõne päeva eest postitas keegi Facebookis iidse legendi sellest, kuidas kaval Vale lihtsameelse Tõe enda juurde öömajale kutsus, siis ta paljaks varastas ning ise Tõe rõivastes Tõde hakkas teesklema.

Vladimir Võssotski (1938 – 1980) on sellest legendist laulu kirjutanud. Kui mitmendat korda juba olen hämmastunud sellest, kuivõrd terava ja halastamatu pilguga see mees on näinud nõukogude ühiskonna probleeme ning kui täpselt ja tabavalt ta oma loomingus neid on kirjeldanud.

Et samalaadsed probleemid 40–50 aastat hiljem palju salalikumal moel lääne ühiskonda vaevavad, ei ole enam Võssotski viga. Need aga, kes tänapäeval tõeliste väärtuste eest seisavad, leiavad tema loomingust kahtlemata tuge ja inspiratsiooni.

Nüüd on ka neil lugejail, kes vene keelt ei valda, võimalus tolle ballaadiga tutvuda. Originaaltekst on huviliste jaoks allpool ära toodud.

Paul Oja

Mõistujutt Tõest ja Valest

Bulat Okudžavale

Kaunites rõivastes Tõde, täis väärikat sära,
julgustas nõrku, kes saatuselt hoopisid said.
Rohmakas Vale ta kavalalt meelitas ära,
ütles, jää ööseks mu juurde, kui soovid sa vaid.

Naeratas heausklik Tõde ja kiirelt jäi tuttu,
nohises nii, et tal padigi süljeseks sai.
Rohmakas Vale tal teki pealt sikutas ruttu,
paar korda jalaga tonksas ja rahule jäi.

Hommikul põlglikult vaatas: see eit on ju hale,
milleks nii paljud veel võitlevad sellise eest?
Vahet ei tee enam keegi, kus Tõde, kus Vale,
kumma sa leida võid uhkete riiete seest?

Lindid Tõel harutas juustest – ja pats kaotas helgi,
Tõelt võttis riided ja leidis, et sobivad need,
isikutõendid ja raha ja randmele kellgi,
sülitas, ütles paar roppust ja läks oma teed.

Tõde kui hommikul ärkas, siis avastas tõe ta –
Vale on võtnud ta riided ja viinud kõik muu.
Niisugust Tõde küll tõe pähe enam ei võeta,
olgu ta puhtale tõele ka kuitahes truu.

Tõde vaid naeris, kui loobiti kive ja prahti.
„See on ju vale, mu riided on Vale käes nüüd…“
Kõik panid kirja kaks juhmakat seadusevahti,
solvates Tõde ja otsides temale süüd.

Sõimati litsiks ja hullemaks veelgi kui litsiks,
koer aeti kallale, visati muda ja muud…
Sõimajad solvanguid paisates ei jäänud kitsiks:
„Välja me linnast, miks pikalt siin pruukida suud!“

Protokoll toimikus pataka lehtesid täidab
(Tõde sai kaela veel mitmete krimkade teod):
„Siin keegi alasti häbitult Tõeks ennast väidab.
Kuidas me sekka küll sünnivad sellised reod?!“

Kui kõik sind põlgavad, eks sa siis elada katsu.
Rahata, haigena ringi pead hulkuma siis.
Vale ent kusagilt varastas puhastverd ratsu,
pikkadel jalgadel kaugele see tema viis.

Mõni, kui kiirustab võitlusse kaitsema tõtt ta,
hüüab, et „Tõde kord võidab, ja siis õnn on käes!“
Paljud ei sihukest õhinal uskuma tõtta –
Vale nii ahvatlev on oma lummavas väes…

Mõnikord juhtub, kui poe taga klappimist algad,
ise ei taipagi, kuhu öömajale jääd.
Hommikul avastad – tõde see on, ma ei salga –
alatu Vale su riideis nii peen välja näeb,
alatu Vale su käekella randmele säeb,
alatu Vale su ratsuga rännule läeb.

Tõlge: Paul Oja 2021

 

Притча о Правде и Лжи

Булату Окуджаве
Нежная Правда в красивых одеждах ходила,
Принарядившись для сирых, блаженных, калек, –
Грубая Ложь эту Правду к себе заманила:
Мол, оставайся-ка ты у меня на ночлег.

И легковерная Правда спокойно уснула,
Слюни пустила и разулыбалась во сне, –
Грубая Ложь на себя одеяло стянула,
В Правду впилась – и осталась довольна вполне.

И поднялась, и скроила ей рожу бульдожью:
Баба как баба, и что ее ради радеть?! –
Разницы нет никакой между Правдой и Ложью, –
Если, конечно, и ту и другую раздеть.

Выплела ловко из кос золотистые ленты
И прихватила одежды, примерив на глаз;
Деньги взяла, и часы, и еще документы, –
Сплюнула, грязно ругнулась – и вон подалась.

Только к утру обнаружила Правда пропажу –
И подивилась, себя оглядев делово:
Кто-то уже, раздобыв где-то черную сажу,
Вымазал чистую Правду, а так – ничего.

Правда смеялась, когда в нее камни бросали:
«Ложь это все, и на Лжи одеянье мое…»
Двое блаженных калек протокол составляли
И обзывали дурными словами ее.

Стервой ругали ее и похуже чем стервой,
Мазали глиной, спустили дворового пса…
«Духу чтоб не было, – на километр сто первый
Выселить, выслать за двадцать четыре часа!»

Тот протокол заключался обидной тирадой
(Кстати, навесили Правде чужие дела):
Дескать, какая-то мразь называется Правдой,
Ну, а сама – пропилась, проспалась догола.

Чистая Правда божилась, клялась и рыдала,
Долго скиталась, болела, нуждалась в деньгах, –
Грязная Ложь чистокровную лошадь украла –
И ускакала на длинных и тонких ногах.

Некий чудак и поныне за Правду воюет, –
Правда, в речах его правды – на ломаный грош:
«Чистая Правда со временем восторжествует, –
Если проделает то же, что явная Ложь!»

Часто, разлив по сту семьдесят граммов на брата,
Даже не знаешь, куда на ночлег попадешь.
Могут раздеть – это чистая правда, ребята, –
Глядь – а штаны твои носит коварная Ложь.
Глядь – на часы твои смотрит коварная Ложь.
Глядь – а конем твоим правит коварная Ложь.

1977

Владимир Высоцкий. Сочинения в двух томах. Том первый. Песни.
Москва «Художественная литература» 1993, с. 536