11.05.2021
Kui Riigikogu õiguskomisjoni eesotsas on sahkerdaja, siis pole imestada, kui asjad untsus on. Pilt on illustratiivne.
Esmaspäevasel taasterahastuse arutelul oli kõne all oluline küsimus – kas taasterahastu heakskiit ei peaks mitte saama 67 saadiku heakskiidu, mitte 51 oma, kuivõrd tegu on suveräänsuse osalise delegeerimisega teisele institutsioonile, mis tähendab põhiseaduslikku muudatust.
EKRE saadik Mart Helme ütles istungi alguses Riigikogu aseesimehele Hanno Pevkurile: “Te rullite sisuliselt ainuisikuliselt üle meie põhiseadusest. Ma tuletan teile meelde, et meie põhjanaaber Soome, kellest võetakse kogu aeg eeskuju, on väga selgelt otsustanud põhiseaduskomisjonis, et seesama taastefondi küsimus vajab kahekolmandikulist häälteenamust, kuna see delegeerib teatud otsustusprotsessid Euroopa Komisjonile. See on küsimus, mis võib olla väga selges vastuolus Soome põhiseadusega, ja meie puhul on ta selgelt väga selges vastuolus meie põhiseadusega.”
Helme täpsustas: “Te selgitate, et laenuotsuse langetab Riigikogu – kallis eesistuja, Eesti ei võta laenu, laenu võtab Euroopa Komisjon.See on põhimõtteliselt erinev teema. See ei ole meiepoolne otsus laenu võtta, see on Euroopa Komisjoni otsus. Meie otsus on see, kas me oleme nõus sellega, et Eesti Vabariigi Valitsuse asemel hakkab laenu võtma Euroopa Komisjon, või ei ole nõus. Ja see on põhiseadusega vastuolus olev, kui me oleme nõus delegeerima selle ainult 51 häälega. /…/ Koalitsioon on otsustanud selle oma häälteenamusega läbi suruda, illegaalselt, muutes põhiseadust, seades Eesti olukorda, kus me anname ära ülemäärase tüki suveräänsust, mida ei meie põhiseadus ega meie liitumisleping Euroopa Liiduga ei näe ette.”
Henn Põlluaas täiendas: “Kui me selle taasterahastu heaks kiidame, siis sellega kehtestatakse üleeuroopalised maksud. Meie põhiseadus sätestab täiesti selgelt, et makse kehtestab ainult Eesti, siin ei ole mitte mingisugust kaksipidi mõtlemist, ja ka Euroopa Liidu aluslepingud välistavad igasuguse ühise laenu võtmise. Meie põhiseaduse § 113 ütleb, et riiklikud maksud, koormised, lõivud jne sätestab seadus. Nüüd te tahate siis need üleeuroopalised pakendimaksud ja söemaksud ja mis iganes veel välja mõeldakse, vastu võtta mingisuguse otsusega. See on täiesti selgelt põhiseadusevastane tegu.”
“Kui ma täna küsisin lugupeetud ministrilt (Keit Pentus-Rosimannuselt – toim.), miks põhjanaabrid soomlased ja nende parlament vajab sellesama taasterahastuse heakskiitmiseks kahte kolmandikku parlamendiliikmete häältest, siis vastus oli, et meie põhiseadus on lõdvem ja pole vaja nii palju. Aga sisu on ju sama. Me oleme vennasrahvad, me tahame lahe alla tunneli teha, tahame, et Tallinn ja Helsingi oleks ühine. Ja kaks nii erinevat kallast, kaks täiesti erinevat suhtumist. Soomlased võtavad tõsiselt seda taastepaketti,” võrdles EKRE Riigikogu saadik Peeter Ernits soomlaste ja eestlaste suhtumist, lisades, selles saalis ei taheta viimasel ajal üldse rääkida suveräänsusest ja kui seda saadikute enamusele meenutada, siis öeldakse, et suveräänsus on ajale jalgu jäänud.
Jaak Valge rõhus samuti põhjanaabritele: “Soome Vabariik oma põhiseadustesse teinud 2011. aastal täienduse, mille kohaselt juhul, kui eelnõu puudutab pädevuse üleandmist Euroopa Liidule, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelisele institutsioonile, saab parlament selle otsusega heaks kiita juhul, kui seda toetab vähemalt kaks kolmandikku antud häältest. Ning Soome parlamendi põhiseaduskomisjon otsustaski, et tegemist on sedavõrd olulise eelnõuga. Eesti valitsus on aga selle eelnõu sidumisega usaldushääletusega läinud täiesti vastupidist teed, üritades selle üliolulise küsimuse otsustamise puhul võtta rahvaesindajailt tegelikult parandusettepanekute tegemise võimaluse. Ma ei taha üle dramatiseerida, aga kas teile ei tundu, et see olukord on sarnane 1939. ja 1940. aastaga, mil Eesti valitsus ilma sisulise aruteluta otsustas loobuda osast oma suveräänsusest. Soome aga seda ei teinud. Ning te ju kõik teate, mis tagajärjed sellel olid. Ja kui siin tundub teile analoogia olevat, kas me siis ei peaks neist tagajärgedest õppima ja küsimuse tõesti praegu päevakorrast kohe välja võtma?”
Martin Helme rõhutas hääletuse ebaseaduslikkust: “Me räägime täna sellest, et me anname ära otsuse, mille järgi Euroopa Komisjon hakkab tulevikus kehtestama makse. Maksude kehtestamine on puhas põhiseaduslik prerogatiiv Riigikogule. Keegi teine Eestis ei tohi makse kehtestada ega neid määrasid jõustada kuidagi. See ei ole valitsuse ega Euroopa Komisjoni pädevuses. Kui me täna teeme selle otsuse ära otsuse eelnõuga, siis see on tegelikult põhiseaduse muutmine. Ja me teeme seda veel eriti alatult hiilides… /…/ ainult nii kõrget lävendiga, et koalitsiooni häältest piisab. See tegelikult ei klapi. Kui me läheme põhiseaduslike alusprintsiipe muutma, siis ei piisa 51 häälest. Ja nüüd mul on küsimus lihtsalt: mis siis saab, kui me täna võtame siin otsuse eelnõu vastu, see on seotud usaldushääletusega /…/ –, ja me oleme vastu võtnud ebaseadusliku otsuse? Kuhu selle otsusega minnakse siis?”
Mart Helme juhtis tähelepanu ka sellele, et taasterahastu pole saanud põhiseaduslikku hinnangut ka õiguskantslerilt.