EKRE soovib “vihakõneseadust” ümber sõnastada

Riigikogu EKRE fraktsioon näeb meediateenuste seaduse muudatustes ohtu sõnavabadusele ja on otsustanud selle menetlemist takistada. Eelnõule esitatud enam kui 230 muudatusettepanekut tähendavadki, et seda ähvardab kultuurikomisjoni toppama jäämine. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must loodab siiski EKRE-ga kokkuleppele jõuda.

Loomulikult on tegemist obstruktsiooniga, kinnitab EKRE esindajast Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Jaak Valge meediateenuste seadusele esitatud enam kui 230 muudatusettepanekut kommenteerides. Nende seas on ka huvirühmade esindajate ettepanekuid.

EKRE on seaduse vastu, kuna nende hinnangul hakkaksid eelnõusse kirjutatud vihakõne sätted sõnavabadust piirama.

EKRE vaatest on eelnõu peamine probleem paragrahvis 19 tehtavates muudatustes, kus seaduse uues sõnastuses oleks keelatud sisu edastamine, mis õhutab vägivalda või vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel. Selline nimekiri on iseenesest puudulik.

“On antud kinnine loetelu sellest, kelle vastu ei tohi viha õhutada. Et justkui teiste vastu, keda seal loetelus ei ole, tohiks küll viha õhutada,” kritiseeris Valge.

Muudetud seaduse järgi hakkaks nõudmistest kinnipidamist kontrollima tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ning eksimusi võidaks karistada juriidiliste isikute puhul kuni 32 000 euro suuruse trahviga.

Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar ütles ERRile, et tegelikult poleks asja vaja nii keeruliseks ajada.

“Ma arvangi, et siin on natuke ülereguleerimise oht olemas, kuna seda käsitleb nii Eesti Vabariigi põhiseadus, mis on diskrimineerimine ja mis mitte, kui ka meil on olemas Euroopa harta, mille 21. artikkel seda käsitleb. Me oleme selle hartaga liitunud,” kommenteeris Raudsaar.