Apartheid jääb maailmas endiselt probleemiks, kuid tavapärasest erinevas kontekstis

Apartheid oli ametlik rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis Lõuna-Aafrika Vabariigis aastatel 1948–1994, kuid nüüdseks on see muutumas äraspidiseks ehk ainult valge rassi vastu suunatuks.

Apartheidi sünnimaal LAV-is on Nelson Mandela unistustes olnud vikerkaaremaast ehk kõigi rasside võrdsuse riigist saanud maa, kus valgete farmerite kodusid rünnatakse, pered tapetakse ja majad põletatakse.

Mitmel pool läänemaailmas tugevneb valgete vastu suunatud  kuritegelik poliitika ehk apartheid, mille eesmärgiks on valged ühiskonnast välja tõrjuda. Näiteks Suurbritannias ei võta ülikoolide rassismivastased organisatsioonid (!) oma ridadesse isegi valgeid vasakliberaalseid tudengeid ja seda lihtsalt nahavärvi pärast.

Enamik neid organisatsioone, keda liberaalne meedia “rassismivastastena” kujutab, on olemuselt täiesti rassistlikud, sealhulgas ka kurikuulus BLM. Vasakliberaalid ei salli isegi seda, kui “black lives matter” asemel öeldakse “all lives matter” ehk “kõigi elud loevad”. Samas aga pidevalt omavahel sõdivas Aafrikas ei loe ühegi musta elu.

USA demokraatide kontrollitavates linnades, näiteks Portlandis ja Seattles, on läbi viidud sunniviisilisi kursusi valgetele, et sundida neid loobuma “oma valgest olemusest”. Ameerikas on alustatud ka sotsiaalprogrammidega, mille kaudu saavad abi mustad, kuid mitte vaesed valged.

Läänelik “tühistamiskultuur” ründab ajaloolisi suurkujusid lihtsalt seetõttu, et nad olid valged – nende seas on ka Suurbritannia läbi Teise maailmasõja toonud peaminister Winston Churchill. Rünnatakse isegi ajaloolisi klassikuid – Ludwig van Beethoveni muusika toetavat valgete isaste valitsemist ja suruvat maha naiste, mustanahaliste ja LGBTQ kogukonna hääled, ja nii edasi.

Mustanahaliste luule tõlkija ei tohi enam olla valge, Bill & Melinda Gatesi fond kultiveerib radikaalselt uut programmi, mis väidetavalt puhastab matemaatika õppekava rassistlikest tavadest, maailma suurim kosmeetikafirma loobub sõna „valgendav“ kasutamisest, Briti UKTV eemaldas Fawlty Towersi episoodi väidetava rassismi tõttu, Soome šokolaaditootja Brunberg teatas, et muudab ära ühe oma tuntuima toote pakendi, millel on kujutatud suudlevaid mustanahalisi, jne – selliseid näiteid on ka Uued Uudised tohutult vahendanud.

Kõik need algatused on suunatud ainult euroopaliku rassi vastu. Läänes on kõlanud koguni üleskutsed keelata valgel valgega abiellumine. Liberaalses maailmas kogub jõudu soov, et valged põlvitaksidki teiste rasside ees, loobuksid kõigist enda loodud hüvedest ja annaksid kogu võimu mittevalgetele. Aga kas näiteks Aafrika on valmis maailma valitsema ja seda ilma Kalašnikovideta, näiteks digitaalsete saavutustega kõiki rabades?

Tegu pole ei demokraatia ega rassilise võrdsuse, vaid rassistliku kättemaksuga. Õnneks on maailmas ka mõistusega inimesi, kes on asunud võitlema uutmoodi rassismi ja apartheidi vastu.