22.05.2021
Tõnis Mölder, keskkonnaminister
Olmejäätmete liigiti kogumise paranemiseks ponnistusi tegeva keskkonnaministeeriumi (minister Tõnis Mölder, Keskerakond) vastava määruse eelnõu pihta avasid kaasatud organisatsioonid turmtule, kirjutab Postimees.
“Eesti linnade ja valdade liit, arvestades liikmetelt laekunud tagasisidet, ei pea võimalikuks eelnõud kooskõlastada,” edastas liidu seisukoha selle tegevdirektor Veikko Luhalaid.
Kriitikat tegid ka Eesti Omanike Keskliit, RagnSells AS, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO). Teravaim probleem on vastuste põhjal see, kes vastutab, et jäätmed läheksid võimalikult suures ulatuses ringlusse, mitte ladestamisele või põletamisele. Just seda on Eestil vaja Euroopa Liidu nn prügitrahvi hirmus kiiresti parandada.
Linnade ja valdade liit leiab, et pole õige panna selle eest vastutama kohalikke omavalitsusi, kes peaksid eelnõu kohaselt tagama nõutud ringlusmahu korraldatud olmejäätmeveo või jäätmekäitluskoha määramise hangetega. “Isegi siis, kui hangetega ja seadusega määrata ringlusse minevate jäätmete hulk, ei ole kindel, mis tegelikult nende jäätmetega tehakse,” leiab liit, kelle hinnangul peab jäätmekäitleja vastav kohustus tulema seadusest.
Liidu hinnangul peavad prügi ringlussevõtu sihtarvude saavutamise eest vastutama ka keskkonnaamet ja -ministeerium. “Keskkonnaameti ülesanne on kontrollida jäätmekäitlejaid ning teha järelevalvet jäätmekäitluskohtade üle – seda nii keskkonnakaitselubasid välja andes kui ka nende täitmist kontrollides.”
Eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse segaolmejäätmeteks muu hulgas määrdunud pakendid. Selle vastu on nii linnade ja valdade liit kui jäätmekäitleja Ragn-Sells. Viimase hinnangul lööks see uppi pakendijäätmete tekkekoguste arvestuse ja pakendite eest peaks vastutama ikkagi pakendiorganisatsioon.
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) juhatuse liige Siret Kivilo kirjutas, et ETO hinnangul võiksid pakendijäätmete kogumist korraldada ainult taaskasutusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused. ETO ei soovi, et tekiksid ettevõtjad, kes hakkavad ise kodudest koguma rohkem tulu toovaid pakendijäätmed, teatud materjalidest tekib defitsiit ja taaskasutusorganisatsioonid jäävad seetõttu hätta kohustusliku mahu täitmisega. Samuti soovib ETO teada, kes teavitab inimesi põhjalikult, mastaapselt ja järjepidevalt uutest liigiti kogumise reeglitest ning kes teavituse kinni maksab.
Linnade ja valdade liit pole rahul veel sellega, et 1. jaanuarist 2022 lasub jäätmejaamadel kohustus vastu võtta biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. Liidu hinnangul pole kohalikes jäätmejaamades seda võimalik korraldada täiendava investeeringuta ja liit soovib biojäätmete kogumist vaid nende tekkekohast.
Omanike keskliidu juhatuse liige Andry Krass teatas, et liit ei nõustu punktiga, mis paneb jäätmetekitajale umbmäärase kohustuse kasutada kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks, kuid ei ütle, kuhu tema jäätmed suunatakse ning mida nendega tehakse. “Kuna jäätmete masspõletusse suunamine on Eestis ülekaalukalt suurima mahuga ning majanduslikult soodsaim jäätmekäitluse viis, siis tuleb tagada, et kokku kogutud jäätmed ei satuks sorteerimata energiakasutusse,” leiab liit.
Ragn-Sells tegi ettepaneku, et kohalik omavalitsus saaks kehtestada töötlemata segaolmejäätmete kogumisele kõrgema tasu, et inimeste käitumist muuta ning kompenseerida töötlemata jäätmete järelsortimise kulusid.
“Eelnõud korrigeeritakse, kuid millises mahus, on veel vara öelda,” ütles ministeeriumi nõunik Made Saadve. “Plaanime settepanekute esitajatega täiendavaid kohtumisi, et probleemkohtades konsensus saavutada.”
Allikas: BNS