26.05.2021
Kahjuks muutub vastaaseis kaitsevajaduste ja kohalike inimeste vahel aina suuremaks. Pilt on illustratiivne.
Meedia vahendab Riho Terrase äsjast seisukohta, et riik peaks praeguses kriitilises julgeolekuolukorras kaitsevaldkonna kärpimise asemel selle eelarvet hoopis suurendama ning ühe võimalusena pakkus ta selleks laenu võtmist – tegelikult on see idee pärit EKRE-lt.
EKRE saadik Leo Kunnas rääkis seda juba 17. mail Riigikogus, kui ta ütles: “On selge, et kui see nüüd on niiviisi fikseeritud, et kaitsekulud ongi 2,02%, siis tee edasi saab olla ainult see, et me võtame eraldi riigikaitselaenu, mis tuleks siis n-ö väljaspool kaitse-eelarvet, mis tähendaks loomulikult valitsuse rahanduspoliitika põhjalikku muutust. Eelmine valitsus proovis ka sedasama asja teha, kui rahandusminister Martin Helme esitas ettepaneku, et me peaksime siis võtma 300 miljonit laenu selleks, et siis teha ära 250 miljoni eest keskmaa õhutõrje ja 50 miljoni eest rannakaitse kaldal baseeruvate raketikompleksidega.”
Leo Kunnas märkis ära ka selle, et “Kaitseväe juhataja ei olnud väga entusiastlik, samamoodi toonane kaitseminister.” Samuti tõi ta näiteks, et soomlased suurendavad järgmisel aastal kaitsekulusid 1,7 miljardi võrra ja nad võtavad selleks 27 miljardit laenu.
Terras on varem sel teemal rääkinud just EKRE ettepaneku kontekstis: “Siin on olnud debatte ka laenu võtmisest riigikaitse jaoks ja mina arvan, et üks riigikaitselaen ei oleks sugugi täiesti mõtlematu tegu. Kui just mõelda näiteks õhukaitsele ja sellistele suurematele kallimatele asjadele, siis selleks niimoodi põlveotsast napilt pingutada ei anna, sealt kokku tõmmata ei anna,” rääkis Terras möödunud aasta septembris “Esimeses stuudios” rahandusminister Martin Helme (EKRE) välja öeldud mõtte kohta, et riigikaitse võimekust saaks tõsta ka laenu võtmisega.
Seega on riigikaitseks laenu võtmine EKRE idee, mida teised on nüüd omaks võtnud.
Kaitseekspert rääkis ammu sellest, millele EKRE praegu rõhub ja millele Isamaa vastu punnib