01.06.2021
Mart Helme Riigikogus.
Esmaspäevastel arupärimistel Riigikogus vassis peaminister Kaja Kallas taas sedavõrd palju ja süüdistas küsimuste esitajaid, et sai Mart Helmelt kuulda tõsist kriitikat. Kuna peavoolumeedia on kinni haaranud sõnaühendist “ülbe nähvits”, siis vahendavad Uued Uudised Mart Helme kogu sõnavõtu.
“Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma pean küll ütlema, et peaministrit me ei näinud ega ei kuulnud siin. Me kuulsime üht ülbet nähvitsat. Olge hea, pange see telefon ära ja kuulake, mis mul öelda! Osutage mulle seda lugupidamist! Mul on palve, et peaminister suhtuks arupärijatesse lugupidavalt, ei nimetaks neid valetajateks, ei süüdistaks neid selles, just nagu oleksid eelmise valitsuse siseministrid põhjustanud selle, et väljas olid kiirreageerijad automaatide ja koertega, nurga taha peidetud bussidega, tarastasid Riigikogu esise, sõimlesid meie fraktsiooni mõnede liikmetega, tahtsid takistada neil tööle tulekut.
Meie fraktsioon ei ole seda kõike korraldanud. Seda kõike on korraldanud ikkagi see valitsus selle peaministri juhtimisel ja mul on õigus avaldada oma arvamust tema käitumise suhtes rahvasaadikutega. Ja see ei ole kuidagi ebaviisakas, sest see pool tundi, mis eelnes siin küsimustele vastates, oli meie suhtes äärmiselt ebaviisakas. Äärmiselt ebaviisakas!
Aga läheme asja juurde! Me saime teada seda, mida me teame juba ammu. Peaminister ei kontrolli olukorda riigis, peaminister ei tea, mis toimub tema alluvatega ehk tema ministritega, tema ministrid ei tea, mis toimub nende alluvatega, ametite juhtidega, ametite juhid otsustavad ise, mida nad teevad.
Meie asi on kuulata lõpmatuseni kõikvõimalikke vassimisi. Küll on meil üks ohuhinnang, küll on teine ohuhinnang, siis on kolmas ohuhinnang ning siis tuleb välja, et riiklik julgeolek ja põhiseaduslik kord on ohus – kõik on ohus. Ja siis tuleb välja, et tegelikult ei ole miski ohus.
Meile öeldakse täna: ei, ohtu ei olnud. Kui me alustasime neid kohtumisi PPA peadirektoriga, siis alguses olid jutud: põhiseaduslik kord oli ohus, me tuginesime kapo ohuhinnangule, aga kapo ohuhinnangut me teile näidata ei saa, sest see on salastatud. Meil on selline salariik. Võib-olla rahvusvaheliselt ei teatagi, et Eesti on riik, me oleme selle nii ära salastanud. Ma ei tea. Salastage edasi, äkki avastate ka ühel hetkel, et te ei olegi peaminister, sest riiki ei ole?
See kõik on piinlik ja näitab, missuguse abitu, aga poliitiliselt jõhkra retoorikaga seltskonnaga on meil praeguse valitsuse näol tegemist. Ja see ei saa lõpmatuseni kesta ja see ei kestagi lõpmatuseni.
Ma tahan öelda veel seda, et kutsuge siis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor välja ja las ta teeb teile selgeks, mis vahe on patrullpolitseiniku ja kiirreageerija vahel. Ja kui te sellest asjast ikka veel aru ei saa, sest mulle tundub, et seda teksti maha lugedes isegi te ei saanud täpselt aru, mida te maha lugesite. Funktsionaalse kirjaoskuse küsimus! Aga siis te saate teada, et patrullpolitseinikud möödunud suvel Lihulas tulistamise puhul tuleliinile ei läinud. Sinna läksid kiirreageerijad, sest kiireageerijatel on vastav varustus, vastav väljaõpe, vastav operatsiooniplaan ja kõik, mis sellega kaasneb.
Ja kui te seda peaministrina ei tea, siis kuidas te kujutate ette, et te juhite seda riiki, kui on tõeline kriis, mitte selline kriis, mille te tekitasite ülemäärase reageerimisega? Kui te ütlete, et ülemäärast reageerimist ei olnud, siis vabandage, vabandage, vabandust-vabandust, südamerabandust – oli kunagi selline tore ütlus. Mis see siis oli, kui kui needsamad politseiametnikud, kes teie hinnangul adekvaatselt käitusid, surusid – seda on videotes väga hästi näha – inimesi kokku ja siis karjusid nende peale: hoidke vahet, hoidke vahet! Samas inimesed püüavad laiali minna.
Politseinikud suruvad nad uuesti kokku ja karjuvad: hoidke vahet, hoidke vahet! Ja kui seal mingisugune habetunud papike on, kes klõbistas mingit piimamannergut, siis kujutad sa ette: musitseerimine Tallinna tänavatel on lubamatu, selleks ei ole taotletud linnavalitsuse luba. Kas te olete lolliks läinud või? Kas see ei ole politseiriik? Kas see ei ole omavoli või, kas see ei ole inimeste põhiseaduslike õiguste rikkumine?
Te olete jurist, te peaks ju aru saama, et on küll. Aga ilmselt te ei kvalifitseeru ka juristina. Itaalia keeles on vanasõna “Nii hea, et ei kõlba mitte millekski”. Mul on teid vaadates ja kuulates vahel täpselt sama tunne. Te olete nii hea, et ei kõlba mitte millekski, igatahes kindlasti mitte peaministriks.
Võtke ennast kokku! Tehke endale selgeks, mis siin riigis toimub, mida inimesed ootavad, missugused on inimeste mured, mille vastu protestiti. Ärge sõimake neicd lamemaalasteks, ärge sõimake rahvasaadikuid valetajateks ja lollideks. “Lollid” sõna te küll ei kasutanud, ütlesite natuke peenemalt. See on ka teie reformierakondlik filosoofia: peksta, nii et sinikaid ei jää.
Me oleme teilt ära õppinud, katsume ka õppida peksma, nii et sinikaid ei jää. Sest me peame teiega kuidagi sammu pidama, me ju hingame teile kuklasse, me võtame teilt võimu ära. Sest niimoodi seda riiki hävituspataljoni moodi juhtida, rahvast mõnitada, maha suruda, vaeseks teha, kodumaalt minema peletada – nii ei ole võimalik edasi minna. Ma olen muidugi veendunud, et ei saa sellest aru. Aga ma siiski ütlen teile: niimoodi ei ole võimalik edasi minna. Ja see riik võetakse teilt käest ära ja rutem, kui te arvate, ja te olete ise sellesse andnud kõige kaalukama panuse. Jätkake samas vaimus!”