Ettevõtja Indrek Neivelt leiab, et väikest eelarvedefitsiiti ei tohiks riik karta

Kuna Maastrichti kriteeriumite järgi võib Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi valitsussektori eelarve puudujääk olla kuni kolm protsenti, ei tohiks Eesti väikest defitsiiti karta, ütles ettevõtja Indrek Neivelt ERR-i veebisaates “Otse uudistemajast”.

Riigi valitsussektori eelarve puudujääk võib olla maksimaalselt 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning valitsussektori võlg peab olema alla 60 protsendi SKP-st. Neivelt selgitas, et sellest tulebki lähtuda ning Eesti ei pea midagi kartma, kui püsitakse alla EL-i keskmiste näitajate.

Eesti eelmise aasta riigieelarve defitsiit oli 4,8 protsenti ning Neivelti hinnangul pole see pandeemia olukorras sugugi suur puudujääk. Ta lisas, et teiste EL-i riikidega võrreldes, oli Eesti puudujääk üks väiksemaid.

Tema hinnangul võiks riigivõlga SKP-st hoida 40-45 protsendi juures. Neivelt kritiseeris ka seda, et riigi eelarvestrateegias on hariduse osatähtsus SKP-st langenud, tema hinnangul tuleks haridusse suunata rohkem raha ning tõsta veelgi õpetajate palka.

Ettevõtja usub, et keegi ei vaadanud RES-i tehes suurt pilti ja iga ministeerium võitles oma huvide eest. (ERR)